Pealinna laste võitlus kooli pärast süveneb

Suurel osal 1. klassi katseid teinud lastel on juba oma võimed ette näidatud ja lapsevanemad saavad rahulikumalt hingata. Palju segadust tekitanud pealinna uus hariduskorraldus kehtib aga eeldatavasti ka järgmistel aastatel ning kui uskuda statistikat, siis läheb edaspidi koolikohtade pärast niivõrd tihedaks rebimiseks, et praegu veel katseteta lapsi vastu võtnud koolidel ei jää üle muud kui hakata ka ise katseid tegema.

Selgituseks pöörakem pilk seitsme aasta tagusesse perioodi, kui Eesti majandus hakkas korraga justkui pärmi toel paisuma ja samamoodi hakkas suurenema sündide arv. Seda tõendab ka haridusministeeriumi statistika, mille arvestuste kohaselt läheb tänavu 1. klassi 14 100 koolijütsi, kuid näiteks aastaks 2015 on see arv tõusnud juba 16 120-le. Kui ei hakka toimuma praegusele täiesti vastupidist rahvastiku liikumist väiksematesse asulatesse, siis peavad sellest lõviosa vastu võtma pealinna koolid.

Kõige suurem valu on lapsevanematel oma võsukesi panna muidugi kesklinnas asuvatesse nn eliitkoolidesse. Seetõttu on nendest koolidest välja jäänud kesklinna lastele alternatiiviks Liivalaia gümnaasium, mille direktori Veiko Rohunurme sõnul on uus koolikorraldus vähemalt algavaks õppeaastaks toonud kaasa kooli õitsengu.

Kuhu aga Liivalaia gümnaasiumist välja jäänud kesklinna lapsed õppima asuvad? Üks võimalikke koole on osale kesklinna peredele ka võrdlemisi lähedal asuv Kristiine gümnaasium, mis pidi aga juba tänavu hakkama üle mitme aasta 1. klassi õpilasi katsetega välja sõeluma.

„Meie koolis ei ole katseid korraldatud juba mitu aastat, sest toimus ühine, rahulikus õhkkonnas arenguvestlus, milles osalesid õpetaja, laps ja lapsevanem — kõik sujus rahulikult,” sõnas Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Päll. „Käesolevast aastast lisasime ka testid ja lõplikku seisu ei oska veel öelda, kuna kunstlikult pikenenud kooli soovijate nimekiri on väga pikk, kuid iga päev helistavad kooli närvilised ja teadmatuses vanemad.”

Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi hinnangul on väike segadus normaalne ja amet ei näe ka järgmistel aastatel tekkivat erilisi arusaamatusi: „Järgmisel aastal tuleb käesoleva aastaga võrreldes kooli neli protsenti rohkem lapsi, kuid vabu koolikohti on ka siis enam kui kooli tulijaid ja kõigile Tallinna lastele on õppekohad kindlustatud."