Pealinn kubiseb võõrkeelsete nimedega kõrtsidest

Kümned võõrapäraste nimedega söögikohad Tallinna kesklinnas jätavad mulje, justkui kuuluks see piirkond turistidele. Keeleinspektsioon soovitab ettevõtetel eesti keelele rohkem rõhku panna.

R.I.F.F. Lounge, The Lost Continent, Deja Vu Lounge, Bikers’ Pub, Lounge Kaheksa, St. Patrick’s Pub, Stereo Lounge, Bierstube, The Englishman Pub, Scotland Yard — need on vaid vähesed näited võõrkeelsetest nimedest Tallinna linnapildis, kirjutab ajaleht Pealinn.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et paljud firmad kasutavad võõrkeelseid nimesid, kuna nende arvates eestikeelne nimi „ei müü” ja muukeelsed nimed aitavad enam välisturiste ligi meelitada. „Meile on ka selgitatud, et eesti keeles ei ole firma nimetamiseks sobilikke sõnu,” sõnas Tomusk.

Samuti on tema väitel võõrkeelseid nimesid põhjendatud söögikoha eripäraga: kui pakutakse Kaukaasia toitu, siis peab ka nimeks olema midagi kaukaasiapärast, näiteks Šeš-Beš.

Kehtiva seaduse alusel keeleinspektsioon praegu firmadelt eestikeelseid ärinimesid nõuda ei saa, kuid Tomusk loodab, et riik teeb asjakohase seadusemuudatuse.

Eestikeelsete nimedega kohti on alles jäänud vähe, tuntumad neist on Maiasmokk, Moskva, Saiakang, Kolme Näoga Mees ja veel mõned.

Restorani Kolme Näoga Mees juhataja Ilvi Jürimäe sõnul ei pea tingimata võõrkeelne nimi olema, et edukas olla. „Eestikeelse nimega saab väga hästi hakkama. Muu, nagu näiteks miljöö ja atmosfäär, on palju tähtsamad,” ütles Jürimäe.

Restorani Clazz juhataja Mona Mägi sõnul mängis neil nime valikul rolli pigem seos muusikaga. „Sellele me küll otseselt ei mõelnud, et tegemist peaks olema inglisekeelse nimega,” ütles ta. „Clazz on tugevalt seotud muusikaga. On ju ka jazz eesti keeles samamoodi kasutusel nagu inglise keeles.“