Pealinlased ühistranspordist: tipptundidel tuleks busse lisada ja linn peaks nõuka-aegset liikluskorraldust muutma

 (152)
Tallinna ühistransport
Tallinna ühistransportFoto: Taavi Sepp

Delfi ja Eesti Päevalehe lugejad peavad Tallinna ühistransporti ja selle korraldust üldiselt heaks või rahuldavaks, kuid jagub ka neid, kes teevad linnale tõsiseid etteheiteid. Ühtlasi pakuvad lugejad transpordiametile hulga mõtteid, kuidas olukorda parandada.

Inimesed, kes igapäevaselt Tallinnas busside, trammide ja trollidega sõidavad, nimetavad suuremate probleemidena eelkõige seda, et tipptundidel on ühistransport talumatult üle koormatud. Samuti tõdevad inimesed, et paljud liinid sõidavad endiselt selliselt, nagu kujunes välja juba nõukogude ajal, kuigi enam ammu pole vaja viia näiteks suurt hulka mehi Noblessneri laevatehasesse tööle ja sealt tagasi. Lugejad usuvad, et linn ei ole piisavalt jälginud seda, mis vajadused inimestel ühistranspordi osas tegelikult on, ja ehk oleks aeg teha natuke uuendusi.

Tänane Eesti Päevaleht rääkis Tallinna transpordiameti juhtide ja spetsialistidega, kes selgitasid, miks on Tallinna ühistransport tipptundidel ülerahvastatud, ühendused eri piirkondade vahel sageli ajale jalgu jäänud ning liinikorraldus kohati läbimõtlemata.

Delfi toob välja toimetusele saadetud ettepanekuid ja Delfi lugejate huvitavamaid kommentaare.

- See liikluskorralduse jutt on asjatundmatu virin. Reisijate voogu kontrollitakse pidevalt. Kesklinn on see, kust algab ja kus lõpeb suur osa liine. Kas siis muudame selle ära ? "Mäed" on ka endistelt elanikke täis, ka uued korterelamud tulevad olemasolevate tänavate äärde. Linnaplaneerimine käib tihendamise põhimõttel. Kas või Pirita tee, Sõpruse puiestee jne. Tallinn on ajalooliselt väljakujunenud ja seda muuta ei ole võimalik. Aga viriseda võib alati.

- Pidevalt vähendatakse busse liinidel. Seda nimetatakse vist optimeerimiseks. Eesmärgiks on olukord, kus buss on võimalikult reisijaid täis. Ei panda poole tunni jooksul kolme bussi liinile, vaid üks. Reisijad peavad enamuse ajast seisma.

- Buss, troll või tramm on tihedalt täis ainult konkreetses ajavahemikus hommikul ja õhtul. Sedagi siis, kui on väike buss. Suurte bussidega on kõik ok. Muul ajal ei ole küll mingit ülerahvastatust täheldanud. Mina sõidan igapäevaselt ja olen korraldusega väga rahul ning ei näe küll põhjust virisemiseks. Olen eelnevalt elanud ka teistes Eestis suuremates linnades ja seal on korraldus kordades hullem, nt Tartus. Ainus, mille üle kurdaks. on mõned ebaõnnestunud disainiga bussid, mida ei tohiks küll enam sisse osta.

- Tallinnas olen ma vaid üks kord ülerahvastatud bussi näinud - siis, kui sattusin sõitma Pirita suunas samal ajal kui Maijooks algas.

- Paneksin hindeks 4. Virisemiseks pole põhjust, ent paremini saab alati. Kasutan ühistransporti iga päev. Ülerahvastatud on Kopli poolt tulevad trammid, eriti Kadriorgu suunduvad, sest tudengid sõidavad ülikooli. Ülikooli peatuses väljub alati suur summ. Täna oli tegemist, et Põhja pst peatuses trammile saada.

- Sõidan pidevalt ühistranspordiga ja olen rahul. Ühistranspordi üle virisevad rohkem need, kes ühistransporti ei kasuta. Loomulikult on hommikul ja õhtul rohkem sõitjaid, kui lapsed sõidavad kooli ja vanemad tööle. Aga proovige Rakveres ühistranspordiga sõita - liinid on väga hõredad, seega kui kiire on, tuleb takso võtta.

- Kas Paljassaare asub kuskil maakolkas, et seda teenindab vaid kord tunnis buss nr 59? Kas 73 ei võiks pisut kaugemale sõita, et tekiks tunne, et elad ikka Tallinnas?

- Ametnikud väidavad artiklis , et Viru terminal on ülekoormatud. Kell 8.45 hommikube tipptund ja terminalis pole ûhtegi bussi, viimane lahkuja oli buss nr 35.

- Kakumäelt kesklinna või vastupidi sõiduks tuleb reisi planeerimida 3 bussiga. Ühendused on kohutavad ning võtab alati vähemalt tunni.

- Paraku liigub osa ühistranspordist valel ajal ja valesse kohta. Arvestada võiks, et Tallinn on arenev linn ja autode voolu vähendamiseks linnas saab teha küll, kui tahta.

- Ülerahvastatus tuleb sellest et see on väga populaarne teenus.

Loe veel

- Ülerahvastatus tuleb pigem sellest et teenus on kehva, mitte populaarne. Kõik senised uuringud on näidanud, et kui üldse [midagi on muutunud], siis on pigem autosid juurde tulnud, tasuta ühistransport ei ole inimesi bussidesse juurde toonud. Asi algab sellest et liinid ei vii, kuhu vaja, intervall on kehv, bussid on ülerahvastatud ning kuna tasuta, siis haisevad. Ülerahvastatuse elaks üle, aga ebatäpsus, ebaloogiline ülesehitus, situatsioon, kus ma jõuan jalgrattaga punktist a punkti b ka kiiremini kui ühistranspordiga viivad olukorda, kus kui vähegi võimalik, siis ma ühistransporti ei kasuta.

- Ülerahvastatust põhjustab busside graafikute pidev harvendamine. TAK-i arvates on okei kui bussid on puupüsti täis iga kell. Ka nädalavahetustel, kui tuhanded inimesed peavad varahommikul tööle minema või hilisõhtul-öösel koju saama. Graafiku järgi busside vahe viidud 20 minuti peale. Oleks vaja aga iga 5 minuti järel.

- Ei tea, kust tuleb ajakirjaniku kogemus nõuka-aegsest bussiliiklusest. Näiteks minu kodukohas sõitsid nõuka ajal bussid 30 min intervalliga nüüd 120 min intervalliga. Paljudest kohtades ei sõida enam üldse busse.

- See ajakirjanik ei tea nõuka aja bussiliiklusest mitte tuhkagi. Siis sõitsid bussid palju väiksemate intervallidega. Probleeme ei olnud.

- Kuidas ei olnud probleeme? Esimene probleem oli jääkülmad ikarused, millede uste vahelt puhus tuul ja talvel tuiskas lund sisse.

- Praegust olukorda ei saa nõukaajaga kuidagigi võrrelda. Need, kes sel ajal ühistransporti kasutasid, teavad seda väga hästi. Bussid olid vahel nii täis, et uksed ei läinud kinni.

- Idiootsust on ikka väga palju. Suures osas kattuva liiniga busside ja trollide koossõitmisest on palju räägitud, aga muutunud pole midagi. Trammid sõidavad ka nii, et Hobujaamas saavad kokku 1 ja 2 ning 3 ja 4 ning suunduvad üksteise sabas sõites vastavalt Kopli ja Tondi poole. Teises suunas on seis veidi parem.

- Mõttekas oleks Hobujaama peausest alustada plaanimist. 1 ja 4 trammidelt peab olema võimalus ümber istuda, samuti 3 ja 2. St. 1 ja 4, 2 ja 3 peavad saabuma ja lahkuma Hobujaama peatusest üheaegselt.

- Hobujaama peatuses olen küll märganud, et ühesuunalised trammid, st Kopli või Pärnu maantee omad jõuavad sageli paarikaupa ja ooteaeg kujuneb seetõttu pikemaks (istun ümber Lasnamäe bussidelt, kas 60 või 51 ja näen sobivat trammi lahkumas, siis tuleb kaks teise suuna trammi enne, kui jälle õige tuleb). Üldiselt ei kurda. 1986 asusime elama Kärberi lõppu, põhiline liin oli 51, nüüd tuleb sinna kokku nii palju liine, et tuttavad kadestavad. Viimasel ajal on õnneks pandud pühapäeviti käima ka 54 ja 31, muiduoli nii, et selleks külaskäikude ja ürituste päevaks olid peaaegu kõik liinid peatatud ja ooteaeg pikk

- Lasnamäe bussikorraldus on hea. Pole millegi üle kaevata.

- Praegu käivad bussid palju tihedamini ja ajaliselt täpsemalt kui nõuka ajal. Mugavustest ei hakka üldse rääkimagi.

- Minu arust nõuka ajal oli paljudel juhtudel ebakindel, kas mingi graafik üldse peab. Nüüd seda muret kas pole või on kordades vähem. Ei tea öelda, kuis mujal on, aga tallinlasena olen mina rahul.

- Ainus põhjus, miks ma väldin bussi- või trammisõitu on kohutav hais, mis levib tänu teatud tegelastele. Palun tehke midagi selle vastu! Eriti piinlik on tulla lennujaamast trammile, teha uksed lahti ja see haisupahvak, mis kõikidele Tallinnat külastavatele turistidele näkku lööb, on lihtsalt õõvastav! Kõik muu on puhas virin.

- Hirmsasti meeldib, kui just nimelt kella 17ks on pandud lühikesed vanad trammid sõitma, nii hea külg külje kõrval litsutuna ukse poole vahtida ja ennustada, kas sel korral saab õiges peatuses maha või mitte.

- Ülerahvastatus ei ole ainult Tallinna probleem. Ka maakonnaliinide korraldajad arvavad, et kui liin kohe algpeatusest 100% ei täitu, siis järelikult seda liini pole vajagi. See, et tee peal enne sihtkohta jõudmist on veel 20+ peatust ja kohale jõudes on buss täis nagu kilukarp ja pooled inimesed seisavad püsti, kuigi seda maanteel liikuvas bussis ei tohiks olla, see ei huvita kedagi.

- 40 liinile oleks vaja 19 ja 21 vahel 1 ... 2 bussi juurde, nr 3 käib siiani, nagu veetaks Pelgulinnast mehi Noblessnerisse ja naisi Veerenni tehastesse tööle. Kakumäelt tuleb buss, mis sõidab Balti Jaama läbi Vabaduse väljaku. Ka on paljudes peatustes ümberistumiste probleemid, näiteks tramm või buss sõidavad samas suunas, aga miskipärast on peatuste vahe 200m - Musumäe kõrval näiteks ... saaks ju valida kas sõidaks Pärnu mnt küüru taha bussi või trammiga.

- Absurdsemaist absurdsemad on poolel trassil kattuvad liinid 17. ja 23. Näiteks 23. liini vasakpööre Tondi ülesõidu juures on viitsütikuga pomm, suurõnnetus pole mägede taga. 23. liini "auring" Kaubamaja ümber väärib Guinessis märkimist ja praegune Tondi ümbersõit Nõmme tee ja Tedre kaudu õpikutesse viimist, kuidas seda teha ei tohi. Tühjade busside liikumine Hobujaamast Viru maa-alusesse peatusse on lihtsalt Kilplandia kogu oma hiilguses.

- Eks suur osa probleemist seisnebki faktis, et liiga paljud bussid ronivad kesklinna ning seal tekib pudelikael. Vähe on uusi liine, mis reaalselt arvestaks inimeste vajadusega ning väldiks kesklinna.

- Miks ei tööta liin nr 98? Mul vaja sõita Vabakalt Lasnamäele tööle ja tagasi, aga liin ei tööta.

- Väike-Õismäel elav Holger Kaints nendib, et tõsi on see, et pealinna bussiliinide võrk järgib praegugi nõukogudeaegset elukorraldust, mis tähendab, et paljud liinid viivad sinna, kus olid töökohad tollal, aga mitte praegu. „Liinide muudatusi kardetakse aga ellu viia, sest ikka on mingi väike grupp, kes peab oma kivinenud sõiduharjumused ümber mõtlema, samal ajal kui määratult suurem hulk inimesi võidaks,” usub elupõline ühistranspordi kasutaja.
Ka nentis Kaints, et liinid teevad tihtipeale väga palju lookeid ja ringikesi, mis pikendavad sõiduaega ja muudavad sõidu tüütuks. Ekspressliinid on aga tipptunnil üle koormatud.
Kaints soovitab, et Viru keskuse terminalist võiks mõned liinid sealt välja viia. „Mitmes mõttes sobiv koht oleks Balti jaam, sest rongidega sõitmine suureneb igal aastal. Näiteks võiks nr. 8, mis vanasti lähtus Balti jaamast, sõita sinna ka edaspidi. Samuti võiks pikendada Balti jaamani mõnda Lasnamäelt tulevat liini (nr. 19, 44).”
Samuti võiks liin 28 tema sõnul sõita Õismäelt/Mustamäelt linna Tammsaare tee ja Pärnu maantee kaudu, kus on uus suur tööstusrajoon ning Liivalaia tänavale pöörates sõita mööda seda näiteks sadamani. „Ka Liivalaia tänava ümbruses on palju uusi töökohti, aga täispikkuses mööda Liivalaia tänavat ei sõida ükski buss.”
Veel usub Kaints, et Liivalaia tänava kandis asuvate kontorite tõttu võiks tihendada liini 47. „Võib-olla pikendada ka Lõõtsa tööstusrajoonini. Inimesed ei peaks koormama kesklinna läbivaid liine.”
Trollide asendamisel bussidega kaotasid õismäelased liigendsõidukid Õismäe – Kaubamaja liinil, räägib Kaints. „See tähendab, et trügimist on rohkem. Minu arvates võiks praegu liinil 42 sõitvad hüdriidbussid viia mõnele teisele liinile ja leida sinna liigendbussid asemele. Üldse võiks liigendbusside osakaalu suurendada, see võimaldaks neid kasutada ka rohkematel ekspressliinidel.”
Lõpuks pakub Kaints, et nüüd, kus mitu trolliliini on asendatud bussidega ja trollide kontaktvõrk ei ole takistuseks, võiks Vabaduse väljakult Mustamäe ja Õismäe poole suunduvate liinide peatused tõsta ümber nii, et kõik Mustamäe suuna busside peatuksid üles kohas ja Õismäe suunalised bussid teises. Praegu peatub 9 seal, kus 16, 22 ja 46 ning 42 samas peatuses Mustamäe trollide ja bussidega.
- Jah, täpselt nõukogudeaegsed probleemid. Kusagil 80-ndatel oli probleem, et ühest peatusest sõitsid läbi nelja liini bussid, aga nad tulid erinevatest kohtadest sinna korraga ja siis oli vahe poole tunni kanti - tuules, vihmas ja külmas mere ääres, lastel peale basseini... Linna täitevkomiteest vastati - see on lahendamatu probleem

- Bussid pole ülerahvastatud, vaid inimesed ei oska ennast ara mahutada - seistakse tropis ukse all, vahekaigud tühjad ja siis virisetakse, et palav ja hingata ei saa

- Vähemalt juba 1970-ndatest peale veerevad bussid 1 ja 8 Pirita poole nagu paarisrakend. Ja see kestab seni, kuni Ülemiste vanake linnale vee peale laseb...

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare