PBK juht: andke ETV+i töötajad ja raha meile, me teeksime venekeelsetele televaatajatele nii head programmi, millest võib ainult unistada
Raul Rebane kirjutas hiljuti arvamusartikli, kus ta kirjeldas Ukraina Kriisikommunikatsiooni Keskuse uuringut, mille järgi on Venemaa tähtsaimate telekanalite PBK, RTR-i ja NTV uudised ja poliitikasaated Euroopa Liidu riikide suhtes peaaegu alati negatiivsed. Uuringu tulemustele tuginedes järeldas Rebane, et Eesti peaks lõpetama nii reklaami kui eetriaja ostmise PBK-st. Tema arvamusest tõusetus avalikkuses pinev arutelu, kui eetiline ikkagi on nende kanalite kaudu Eesti venekeelse kogukonna teavitamine.
Delfi vestles PBK-d Balti riikides edastava Baltijas Mediju Alianse’i (BMA) tegevdirektori Anton Blinoviga. Intervjuu toimus videokonverentsi teel, sest BMA peakontor asub Riias.
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ütles, et PBK sisu on vaenulik, mistõttu ei peaks Tallinn kanalilt eetriaega ostma. Ta nimetas PBK-d Vene propagandakanaliks. Eesti meedias kutsus Rebase artikkel esile palju vastukaja. PBK-d nimetati Kremli käepikenduseks. Kuidas te seda kommenteerite?
See, kes nimetab end eksperdiks kommunikatsiooni vallas ei ole oma oma järeldustes eriti originaalne. See pole midagi rohkemat kui subjektiivne seisukoht. Tema sõnu pole keegi kuskil kinnitanud. Lisaks sellele on meediaregulaatorid Lätis ja Suurbritannias, kes on meie kanalitele litsentsid väljastanud, korduvalt telesaateid analüüsinud. Nad ei ole jõudnud järeldusele, et meie kanalite saated on kogu see õudus, mida ekspert meile inkrimineerib. Mulle ei ole ka arusaadav, miks laiendatakse arvamus paari uudisteprogrammi kohta kogu kanalile.
Kõige järgi otsustades on meie peamine „süü” programmi „Vremja” (toodetakse Vene Pervõi Kanali poolt) olemasolu PBK levivõrgus. Ma mõistan, et see võib mõndasid ärritada, sest annab edasi Venemaa ametlikku seisukohta. Aga PBK 24-tunnisest saadete edastusest hõlmab see programm 45 minutit. Üle 95 protsendi PBK sisust on meelelahutussaated, mistõttu positsioneerib kanal end koguperekanalina. Seal on valdavad šõud, filmid. See on just see sisu, mis teeb kanali tugevaks. Kui vaadata Moskva uudiste vaadatavusreitingut, siis see on tipust kaugel. „Eesti uudised”, mida me teeme, on meie auditooriumi hulgas populaarsuselt palju-palju kõrgemal kui „Vremja”.
Seetõttu on kõik see, mida räägitakse, probleemi otsimine valest kohast. See on teatud poliitilistele jõududele ja reklaamiturul olijatele kasulike stereotüüpide loomine. PBK on piisavalt populaarne kanal, praegu kasutatakse iga võimalust, et seda diskrediteerida nii äripartnerite kui ka auditooriumi silmis.
Millistele poliitilistele jõududele see kasulik on ja miks, kas te võite nimetada partei?
Kuna ma ei viibi Eesti poliitilises keskkonnas, võite te ise järeldused teha, kes nüüd alustas ja toetab musta PR-kampaaniat ja kes selle taga seisab.
Tuleme tagasi programmi „Vremja” juurde. Kas te võite täie veendumisega öelda: saates propagandat ei ole! Või: jah, see on seal olemas?
Las selliseid hinnanguid annavad spetsialistid, kellel on selleks spetsiaalsed teadmised ja haridus. Ise ma seda programmi üles ei võta. Mingit tsensuuri meil ei ole: mis on poliitilistel kaalutlustel lubatud, mis mitte. Me ostame teatud hulga sisu teatud hinna eest. Meil on vaja programmivõrk täita ja me moodustame selle ise, lähtudes sellest sisust, mida me soetame.
Kui sa oled piisavalt tendentslik või on sul mingid poliitilised eelarvamused, võib propagandat näha laste õhtujutus ja huumorišõus. Põhimõtteliselt me teame, et seda on olnud (2017. aasta märtsis nimetas NATO strateegiliste kommunikatsioonide keskus meelelahutussaateid „KVN” ja „Vetšerni Urgant” Kremli propaganda instrumentideks). Propaganda pole mitte sisus, vaid vaataja peas.
Kas Moskval on oma suhe Eesti uudiste tegemisega PBK-s? Kas nad dikteerivad oma tingimusi?
Absoluutselt mitte mingisugust suhet ei ole. Kolmes Balti riigis kohapeal tehtavatele saadetele ei avaldata mingit mõju väljastpoolt. Uudised koostatakse kõigi kolme riigi kollektiivide äranägemise järgi.
Tallinn ostab PBK-lt eetriaega. Saadetes esineb üsna tihti Mihhail Kõlvart, samas kui opositsioonipoliitikuid sinna väga tihti ei kutsuta. Paljudes „Eesti uudiste” lugudes on tihti esindatud vaid keskerakondlased, teiste erakondade poliitikuid vastukaaluks ei ole. Kas PBK ja Tallinna kokkulepe näeb ette, et eetris ei tohi olla teisi poliitikuid peale keskerakondlaste?
Me oleme avatud kõigile! Aga need loodud stereotüübid toimivad nende jaoks, kes tahaksid meie auditooriumini jõuda. Lihtsalt ei tule, ei taha. Aga mõni esitab seda nii, et meie keelame mõnel esineda, ei taha mõnda saadetesse kutsuda.
Kui rääkida mõnedest poliitikutest, sealhulgas teie poolt nimetatutest, siis nad räägivad meie auditooriumi keeles. Teised räägivad vene keelt halvasti. Kui keegi tahab meie saadetes osaleda ja suudab oma mõtted meie vaatajateni tuua vene keeles, on nad teretulnud! Näiteks meil Lätis on see probleem lahendatud. Siin nõustuvad meie saadetes osalema väga erinevate maailmavaadetega poliitikategelased. Mõnede arvates oleme me Lätis tasakaalustatud. Me tahaksime, et see oleks nii ka Eestis, aga neid põhjuseid ma juba nimetasin.
Mis on siis põhjus, et Eestis peetakse teid tasakaalustamatuks?
Põhjust ei tule otsida mitte meist, vaid poliitilisest kliimast, kus toimub võitlus. Samuti olukorrast Eesti televisiooniturul. Juba üle kahe aasta töötab teil kanal ETV+. Kõigile on teada, kes selle poolt lobitööd tegi ja käima pani. Kanal ei näita tulemusi, mida sellelt oodati. Aga õigustada selle olemasolu kuidagi tuleb. Selleks tuleb leida vaenlane väljastpoolt. See on standardne propagandistlik lähenemine. Tuli välja, et ETV+ osutus läbikukkunud projektiks.
Mida peaks tegema ETV+, et jõuda samade reitinguteni kui PBK?
See oleks imelik, kui mina annaksin Eesti Vabariigi riiklikule telekanalile soovitusi. Mulle näib, et nad ei ole aru saanud, kelle jaoks see kanal loodi ja kes on nende auditoorium. Ma ei räägi majanduslikest ja poliitilistest eesmärkidest. Nad ei suutnud mõista, millised nõudmised on sellel auditooriumil. 21. sajandil ei täida meedia mitte propagandistlikku, mitte hariduslikku, vaid pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Ja seda, mis ei ole huvitav, ei tarbita. Nähtavasti uuriti liiga vähe auditooriumi, kellele see kanal oli mõeldud. Ma ei pea praegu silmas finantseerimise ja seal töötavate inimeste professionaalsuse küsimust, see on piisavalt kõrge. Ettevõtte strateegiat ei tule üles ehitada ainult küsimuse „mida te saavutada tahate?” ümber, vaid ka „milleks ja miks?” ümber.
Millised on PBK suhted Kremliga?
Need puuduvad! Võib-olla tahtis keegi kuulda midagi rohkemat, aga tõsiselt, selles kohas tuleb panna punkt. Meil on suhted ainult Pervõi Kanaliga, millest pool kuulub riigile. Pool on eraomanduses.
Kas Eesti kaitsepolitsei on PBK töö vastu huvi tundnud? Kas teid on vestlusele kutsutud?
Milline huvitav küsimus. Ei! Me ei ole kogenud mingit survet. Tõsi, ühel korral lisas kapo PBK oma aastaraamatusse. See oli ainus selline juhtum. Ja ma ei näe põhjust pidada meid sellisteks, milleks kapo meid pidas.
Kui palju teenib PBK Eestis ettevõtetelt ja ametkondadelt?
Kui ausalt öelda, siis praegusel hetkel seda informatsiooni mul ei ole. Isegi umbes ei oska öelda.
Mõned firmad on loobunud reklaami tellimisest PBK-lt, näiteks Swedbank. Mida tähendab PBK jaoks reklaamitellijate kaotamine?
Reklaamitellija loobumine koostööst on kurb fakt. Ma mõistan, et need partnerid sattusid praegu teatud tendentslike materjalidega kujundatava „ühiskondliku arvamuse” surve alla. Võib ette kujutada sellist paradoksaalset olukorda, kui piimatootja loobub äkki oma kauba esiletõstmisest Eesti elanikkonnast neljandiku hulgas. Just sellist osa Eesti elanikkonnast me oma meediaga katame. Kus on siin äriloogika? Eriti kui veerand elanikkonnast loobub ostmast seda toodangut „sõbraliku” suhtumise tõttu meediakanalisse, mis teenindab riigi elanikkonna seda osa.
See olukord ei ole mitte ainult paradoksaalne, vaid lammutav, sest selline käitumine viib raeklaamituru üldise kokkutõmbumiseni. Ja seda efekti, mitte küll väga kiiresti, tunnevad kõik meediakanalid selles riigis. See tähendab, et kaetava auditooriumi ühe osa reklaamieelarvete teadlik kahandamine mõjutab negatiivselt üldist olukorda reklaamiturul riigis.
Kui PBK kaotab teatud osa plaanitud tulust, siis kas selleks puhuks on teil mingid väljapääsuteed?
Praegu ei ole ma valmis spekuleerima teemal, mis võib juhtuda. Mul juhin suurt ettevõtet, ma opereerin faktidega. Kui ma oleksin kogu elu tegelnud lõputu modelleerimisega selle kohta, mis võib juhtuda, poleks ma kuhugi jõudnud. See ei ole meie jaoks produktiivne ja see võib viia turu eksitamiseni.
Kas PBK tuludes on kuidagi kajastunud kanali sage mainimine meedias mitte parimas valguses?
Andke mulle aega, et neid andmeid uurida. Praegu ei ole ma valmis vastama. Arvet pangas me iga päev ei vaata.
President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus Postimehele, et PBK-lt sisu ostmise asemel oleks võinud anda raha ETV+ile. Mida te sellest ettepanekust arvate?
Asi on selles, et vaid üks protsent Eesti venekeelsete elanike meediatarbimisest toimub Eesti meedia kaudu. Kas te kujutate ette, kui ebaõiget informatsiooni on esitatud lugupeetud presidendile? Kui vastupidine on see sellele, mida talle on öeldud.
Statistika järgi toimub viis protsenti Eesti meediatarbimisest vene meediakanalite kaudu Eestis. ETV+i päevane osakaal kõigub 0,6-0,7 protsendi piirides. Ja kui me vaatame kanalite reitingute graafikut, siis ETV+i joon eraldub vaevalt X-teljest, samal ajal kui PBK on viie protsendi peal. PBK auditoorium moodustab venekeelsest auditooriumist üle 15 protsendi. See on vastuseks küsimusele, kui efektiivselt kulutatakse maksumaksjate raha, kelle saatuse eest hoolitsevad need, kes meedias meie kohta arvamust avaldavad.
Igal aastal kulutatakse ETV+ile koos tema reitinguga miljoneid. Ja seda ajal, kui pealinna juhtkonda süüdistatakse julguses teha efektiivset koostööd oma sihtauditooriumiga.
Milline on teie arvates ETV+i tulevik?
Ükski ettekuulutaja või ennustaja ei tohi olla eelarvamuslik ega asjaga ise seotud. Kuna ma olen selle turu osaline, otsustan ma mitte anda eelarvamuslikku prognoosi. Ma ütlen nii: me võtaksime rõõmuga tööle ETV+i toimetuse parimad töötajad koos selle rahaga, mida nende tööle eraldatakse. Me teeksime massiliselt suurepäraseid kohalikke Eesti programme, mida edastaksime sellele auditooriumile, mille me oleme kätte võitnud ja mis meil nüüd on. Sellest saaks suhtluses venekeelse elanikkonnaga nii efektiivne kanal, millest võib ainult unistada.
