Nii riigikogu liikmete palgad kui pensionid muutuvad iga aasta 1. aprillil vastavalt elukalliduse ning sotsiaalmaksu laekumise aastasele kasvule.

Kui sotsiaaltoetusi oleks viimase kümne aasta jooksul indekseeritud samadel põhimõtetel nagu seda tehakse 2008. aastast pensionitega, oleksid sotsiaaltoetused täna ligikaudu 121 protsenti suuremad.

Nii saaksid rohkem kui viis tuhat raske või sügava puudega last täna 80,55 euro asemel toetust 180 eurot kuus. Puudega vanema ja üksikvanema toetused oleksid täna aga 19,18 euro asemel 42,38 eurot.

Toetused on püsinud muutumatuna

Ühing juhib ministrile saadetud ettepanekus tähelepanu sellele, et erinevalt riigikogulaste töötasudest, mis iga-aastaselt reeglina kasvavad vastavalt elukalliduse ning palkade üldisele tõusule, on pea kõik peredele ja puuetega inimestele suunatud sotsiaaltoetused püsinud juba pikka aega muutumatuna.

Seetõttu erineb sotsiaaltoetustest saadav abi sihtgrupile iga aastaga üha enam sellest, millisena riik seda algselt kavatses. Probleemi tõsidust suurendab ühingu hinnangul asjaolu, et paljud sotsiaaltoetused on olnud juba nende kehtestamise hetkest ebapiisavad ega kata sihtgruppide tegelikke vajadusi.

"Oleme mures täna Eestis valitseva olukorra pärast, kus riik kaitseb kõrgemate riigiteenijate huve rohkem kui sotsiaalabi vajajaid – ometi on just viimased oluliselt haavatavamad ning peaksid olema põhiseaduse järgi erilise riigipoolse tähelepanu all," ütles sotsiaalministrile saadetud kirjas ühingu juhataja Pille Ilves.

Eesti Patsientide Esindusühing on seisukohal, et taoline ebavõrdsus ei saa enam jätkuda ning riigil tuleb kiiremas korras ette võtta samme sotsiaaltoetuste kohaldamisel inimeste tegelikele vajadustele vastavuse suunas.

Minister: esmajärjekorras tuleb tõsta vajaduspõhiseid toetusi

Sotsiaalminister Taavi Rõivas küll tervitab patsientide esindusühingu algatatud arutelu sotsiaaltoetuste tõstmise võimalustest ning tunnistab, et ka toetuste indekseerimine väärib ühe võimalusena arutelu.

Kuid samas peab minister kõige olulisemaks esimeses järjekorras tõsta nende toetusi, kes riigi või omavalitsuse tuge kõige enam vajavad.

"Näiteks lastetoetuste puhul oleme mõneprotsendiliste kasvude asemel otsustanud kahekordistada vaesusriski sattunud laste toetuse ning kõigi kolme ja enama lapsega perede toetuse," ütles Rõivas. "Otsime vajaduspõhise toetamise võimalusi ka teistes valdkondades, sest kiire toetuse kasv abivajajatele aitab ühiskonda tervikuna rohkem kui kõigile mõni protsent lisaks."

Samuti rõhutas Rõivas, et peab õigeks toimetulekupiiri tõstmist ligi viiendiku võrra, mis aitaks vaesusest välja üle 10 000 leibkonna.

Suurim osa sotsiaalvaldkonna eelarvest - pensionid, on juba iga-aastaselt indekseeritud ning kasvavad vastavalt majanduskasvule ja elukalliduse tõusule, inimeste sissetulekute kasvu tulemusel kasvavad ka vanemahüvitise summad.

Sotsiaalministri sõnul on Eesti majandus kriisist hästi taastumas ning majandukasv on kõige kestlikum sotsiaalkulude allikas.