"Tahan tänada teie lehe kaudu Paldiski maanteel asuva keskhaigla kirurgiaosakonna meditsiiniõde, kes oli tööl 5. detsembril 2016. aastal, kui opereeriti minu kätt. Kuna olin väga närvis eesootava lõikuse pärast, võin nimega eksidal, kuid minu mäletamist mööda oli ta Elena," vahendas vene Delfi ajalehte MK-Estonia.

"Mul oli ennast pärast operatsiooni väga raske liigutada, liikusin karguga. Õde aitas mind riietuda, jalanõud jalga, dokumendid kokku panna ja hankida kõik, mida mul oli vaja," rääkis Galina.

"Olen täiesti üksi, lähedasteta, mistõttu pean kasutama ka sotsiaalabi ning vastava töötaja abi. Aga just sel päeval kui oli minu operatsioon, oli minu abiline mitmetunnisel arstlikul läbivaatusel teise haige juures". Galina sõnul polnud see esimene kord, kui tema sotsiaaltöötajast talle abi polnud. 2016. aasta juunis tal samuti operatsioon samas haiglas. "Ka siis olin üksi ja see oli väga raske. Sotsiaaltöötaja ei aidanud mind suvel ega aidanud ka detsembrikuus. Ta tegeles eksamineerimise ja muude töödega".

Naist aitas kõige vajalikuga meditsiiniõde. "Talvel oli mul karguga end väga raske riidesse panna ja muid toiminguid teha. Õde Elena aitas mind ka siis, kui oli vaja kasutada telefoni. Nimelt oli mu mobiiltelefon katki, kuid õe abiga sai kõik kõned tehtud. Pärast narkoosist ärkamist pidin kaua ootama abi, sest sotsiaaltöötaja ei tulnud. Seda vaatamata sellele, et ta oli kursis minu operatsiooniga".

"Tahan väga tänada doktor Ants Viikleppa ja kõiki õdesid, kes olid sel päeval tööl. Enne tänast ei suutnud ma tervislikel põhjustel neid tänusõnu kirja panna, kuid nüüd ma teen seda," lisas Galina.