Pätid sodivad seinu sadade tuhandete eest

„Illegaalne grafiti on Tallinna linnas tõsine probleem, mille tõttu kannavad varalist kahju riik, omavalitsus, ettevõtted, korteriühistud ja eraisikud,“ ütles munitsipaalpolitsei juhataja Kaimo Järvik.

AS Eesti Raudtee Põhja halduspiirkonna juht Aivar Saareli teatas, et illegaalne grafiti on Eesti Raudtee objektidele tõsine probleem. Oma jõududega on nad üritanud puhastada infrastruktuuri objekte, alajaamade kappe, releevõrgu kilpe ja foore ning sõiduplatvorme ja nende rajatisi, teatas Raepress.

Grafiti tegijate seas on eriti populaarsed Põhja-Tallinnas ja kesklinnas asuvad kinnistud ning Eesti Raudteele kuuluvad tunnelid ja sillad-viaduktid. Sel aastal on Eesti Raudtee puhastamisele kulutanud Tallinna piirkonnas umbes 80 000 krooni.

OÜ Jaotusvõrk Tallinna käidusektori juhataja kohusetäitja Priit Paltmanni andmetel on sel aastal on 25 alajaama grafitist puhastamiseks kulunud 350 000 krooni. Rahasumma suurus sõltub suuresti objektidest ja töö iseloomust, seinapinna ulatusest ja asjaolust, kas seda saab puhastada või tuleb see üle värvida. Järelevalvet teevad jaotusvõrgu üheksa piirkondlikku käidukorraldajat. On alajaamu, mille seinad ei püsi puhtad üle mõne päeva.

AS Elektriraudtee ostu- ja haldusjuht Taavi Lipstok teatas, et nemad peavad pidevalt puhastama öösiti lõppjaamades seisvaid ronge ja paviljone. Sel aastal on puhastusele kulunud umbes 70 000 krooni.

Grafiti tegijad on enamasti alaealised, kes tegutsevad kohtades ja aegadel, mil liigub vähe inimesi ja nende teolt tabamise tõenäosus on väike.

Väärteomenetluse korras saab illegaalse grafiti tegijat karistada juhul, kui rikkuja tabatakse otse teolt (nt satutakse peale patrullreidi käigus). Heakorra eeskirja nõuete rikkumise eest on võimalik määrata sodijatele rahatrahv ulatuses kuni 6 000 krooni. Politsei karistab illegaalse grafiti tegijat vara rikkumise eest kriminaalkorras, kui rikkumine on toime pandud suures ulatuses.