Parts: taastuvelektri toetus ei mõjuta soojuse hinda

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ei vasta tõele soojaärimees Kristjan Rahu väide, et taastuvenergeetika toetuste vähendamine suurendab toasooja hinda tallinlastele.

Kas teie plaani realiseerumine tõstab tallinlastele toasooja hinda?

Taastuvelektritoetus ja soojahinnad pole seotud. Taastuvelektri toetust makstakse elektri eest, soojahinna kulu peab regulaator konkurentsiamet eraldi käsitlema. Sellist seost ei ole.

Rahu ütleb, et uuring, mille kohaselt tema firmal olevat väga kõrge tootlus, on salajane ning jama. Kas see on salajane ja jama?

Lugesin, et Rahu sõnul on tema juhitud ettevõtte tootlus 17 protsenti. 17 protsenti on selles sektoris ülikõrge tootlus. 17 protsendise tootluse juures täiendavate toetuste maksmine on see probleem, millega majandusministeerium tegeleb. Juba 17 protsenti monopoolses sektoris on ülikõrge, OECD riikides on subsideeritavas taastuvelektri sektoris keskmine tootlus 6-10 protsenti. Vahe on väga suur ja me räägime subsideeritud ettevõtlusest. Eraldi tuleb küsida, et tootlus millest? Tootlust tuleb arvestada ehitusmaksumusest, mitte erinevate ostu-müügi tehingute tulemusena tekkinud maksumusest. Aga seda peaks kommenteerima konkurentsiamet. Konkurentsiameti analüüs on olemas, ma ei saagi aru, miks öeldakse, et ei ole? Konkurentsiameti ei tohi ju avalikustada ärisaladusi sisaldavaid andmeid.

Äkki oleks ikkagi mõistlik avalikustada, praegu saab Rahu öelda, et kõik ajavad pada ja teevad talle liiga?

Seda peab konkurentsiametilt küsima. Konkurentsiamet on turu regulaator, ta puutub kokku ärisaladustega. Minu pärast võiks olla toetusi saavate ettevõtete majandusaruanded ikka avalikud.

Rahu ütleb, et pangad võtavad sellest 17 protsendist suurema osa endale ja kui nemad on oma osa saanud, jääb talle väga vähe alles.

Tarbijat ei saa puudutada see, kust investor raha võtab, kui palju on omakapitali, kui palju laenukapitali jne. Me räägime tootlusest investeeritud kapitali pealt. See on ikka eriliselt kummaline väide. Siis võiks ju võtta kiirlaenu ja kaevata, et ei jaksa kiirlaenufirmale intresse tagasi maksta.

Teid süüdistatakse selles, et te tahate juba kokku lepitud reegleid tagantjärele muuta.

Ei vasta tõele. Me tahame kohelda kõiki turul olevaid elektritootjaid võrdselt. Me ei muuda seda tagantjärele, vaid ettepoole ja me peame kohtlema kõiki võrdselt.

Ehk siis see ei puuduta olemasolevaid leppeid, kõik mis on juba kokku lepitud, see jääb?

Mida tähendab tagantjärele? Me saame rääkida, et kui seadus jõustuks, siis loomulikult avalik subsiidium peab kohtlema kõiki tootjaid võrdselt. See on juriidiline vaidlus, mida võib jäädagi vaidlema. Tänane seadus ütleb, et toetusi võib maksta „kuni 12 aastat“. Mitte „12 aastat“, vaid „kuni 12 aastat“. See on pigem juristide vaidlus. Aga sõnast „tagantjärele“ võib jääda mulje, et seaduseelnõu puudutab juba saadud toetusi. Saadud toetuste puhul on probleem pigem riigiabi loas, mis on praegu arutlusel Euroopa Komisjoniga.

Olemasolevad seadused ei tähenda, et toetusi saanud isikud peavad saama neid toetusi igavesti?

Sõnastusest „tagantjärele“ võib välja lugeda, nagu tuleks tagasi maksta juba makstud toetused. Ei! Me räägime ikkagi seaduse jõustumisest edasi. Kõiki tootjaid tuleb kohelda võrdselt. Õigustatud ootuse kohta on väga põhjalikud juristide analüüsid. Tuleb vaadata ka seaduseelnõu sisu. Majandusministeerium peab silmas, et ettevõtetel oleks mõistlik kasumlikkus. Jääb justkui mulje, nagu majandusministeerium sooviks, et investeerinud ettevõtted saaksid kahju. Kaugel sellest! Meie põhiline soov on siduda toetused elektrituru hinnaga ja siduda toetuse maht nii, et tootluse maht oleks enamvähem mõistlik. Majandusministeerium ei kavatse esitada ühtki eelnõu sellisel kujul, et juba tegutsevad taastuvenergia tootjad peaksid saama mingit kahjumit. Kaugel sellest! Kindlasti ei soovi me toetada majanduslikult täiesti absurdseid projekte, see ei ole tarbijale jõukohane. Meil ei ole vaja energeetikas arendada selliseid investeeringuid, mis baseeruvad ainult toetustel. Toetus peab olema mõistuspärane.

Rahu süüdistab samuti, et riigi väga vastandlike signaalide tõttu ei julge pangad enam energeetikasse laenu anda. Kas see on nii?

Ei ole niimoodi. Ma ei tea, millest ta räägib. Probleem tuleb sellest, et taastuvenergia toetuste skeem oli tarbijale kahjulik. Kindlasti on riigi signaal selge – olemasolevat toetusskeemi tuleb muuta, sest see on tarbijatele väga koormav, see ei ole Euroopa turgu laiemalt vaadates õiglane majanduspraktika. Taastuvenergiasse selliste toetuste tasemega investeerimine ei ole taskukohane ei inimestele ega ettevõtetele. Me peame saama toetusskeemi majanduslikult mõistlikuks, tarbijate jaoks aktsepteeritavaks ja siis vaatame edasi. Täna meil taastuvenergia eesmärkide täitmisega mingeid probleeme ei ole, oleme oma portfellis väga ilusti taastuvenergia osakaalu kasvatamas ja selles osas ma kiidaks Rahu ja Väo elektrijaama, see projekt on iseenesest kindlasti hea projekt. Me peame arvestama tarbijatega ja peame arvestama turu mõistlikke tingimusi. Ega liigkasum ei ole aktsepteeritav turul, kus on garanteeritud hinnad ja garanteeritud toetused. Selles on kogu lugu.