Samas pidas Parts probleemiks, et kandidaatide nimed avalikkusele teada olid.

"Kui me üldse tahame nende avalike konkurssidega jätkata ja nende tõsiseltvõetavust hoida, on see tegelikult ikkagi väga sensitiivne informatsioon. Inimene tuleb, kandideerib, mitte miski ei taga, et ta tegelikult lihtsalt ei osutu paremaks või keegi ei osutu paremaks väga erinevatel põhjustel. See on, ma arvan, selle konkursi puhul tuleb tunnistada, kahetsusväärne. Kui ma vaatan oma konkursse, olgu need ettevõtete juhatusse või ametite peadirektoriteks, et kui ma avalikustaks kõik need nimekirjad ja tabelid, mida mõnikord on ju palju, me teame siin 80 inimest kandideerinud, siis kui hakata neid käsitlema, tunnevad kõik ennast kaotajana. Ma arvan, järgmine kord ei tule mitte keegi sellele konkursile, tekibki selline ettekujutus," rääkis Parts.

Parts ei tahtnud nõustuda Ain Seppiku, Andres Anvelti ja teiste sisejulgeolekuekspertidega, kes on avaldanud arvamust, et konkursiga tehti politseile karuteene.

"Nad on ikkagi ju politseis töötanud sellel ajal, kui Herman Simm oli peadirektor. Mul on pikk mälu koostöös politseiga isiklikult, Uuno Ellen ja paljud taolised," meenutas minister.

Parts viskas kivi ka politseinike kapsaaeda: "Täna on Eesti politsei vaieldamatult teistsugune kui ta oli 90. aastatel. Vaieldamatult teistsugune. Aga tuletame meelde üht asja, miks Raivo Küüt lahkus ametist? Ida-Virumaal mõõdeti süsteemselt ebaseaduslikult kiirust. See oli ju see põhjus. Ja ma arvan, et selles mõttes siseministri otsus või komisjoni otsus isegi siis, kui nimed olid avalikud, öelda, et tõsta latti kõrgemale, oli väga julge otsus. Erinevalt vist mingi ajalehe pealkirjast, et ta just kui kardab otsustada."