Parts: LNG terminalist kergekäeline loobumine näitab, et valitsusel on Eesti majanduse kasvatamisest täielikult kama kaks

Peaminister Taavi Rõivas (RE) ja eelmine majandusminister Juhan Parts (IRL) läksid täna riigikogus vaidlema selle üle, kas LNG terminali loovutamine Soomele oli viga või mitte.

Parts küsis Rõivaselt, miks LNG terminalist loobuti, sest terminali rajamine Eestisse oleks toonud siia suure hulga energiamahukat tootmist, mis toetaks meie majanduskasvu.

Rõivas vastas, et Soome eeliseks Eesti ees võib pidada piirkonna kõige suurema tarbimisega turgu – 2013. aasta andmete järgi tarbiti Soomes 3,5 miljardit m3 maagaasi, Eesti tarbimine oli samal ajal alla 0,7 miljardi m3, mis viitab viiekordsele tarbimise vahele.

"See tähendab, et juhul kui terminali investeeringukulu või opereerimiskulu on vaja katta kas või osaliselt gaasitariifist, on seda loomulikult kordades lihtsam teha Soomes. Küllap seda mõistavad ka kõik need inimesed, kes Eestis maagaasi ise kasutavad," vastas Rõivas.

Seda majanduslikku ebakindlust võimendab veelgi see, et Balti riikide suurimal gaasiturgul Leedul on rajatud oma LNG terminal, rääkis Rõivas.

Ka Euroopa Liidu toetus gaasiterminalile jääb vahemikku 5-30 protsenti, toetuse täpne suurus pole teada. Gaasitoru BalticConnector Eesti ja Soome vahel toetatakse aga palju suuremas mahus.

Parts ei jäänud tema vastusega rahule, kuigi ta nentis, et jutt gaasi otsalõppemise julgeolekuohust pole tõsiseltvõetav. "Me peame gaasi varustuskindluse riske hindama hoopis pragmaatilisemalt ja reaalsemalt, et mitte minna inimesi hirmutama sellega, et gaas võiks otsa lõppeda. Nendega tuleb tegelda, aga nad ei ole niivõrd fataalsed, gaas on lihtsasti asendatav," rääkis Parts.

Küll aga kaotas tema sõnul Eesti majandus oma atraktiivsust. "See investeering oleks tekitanud Eesti majanduskeskkonnale täiendava aktraktiivsuse, me oleks andnud täna tegutsevatele tööstusettevõtetele, kes kasutavad oma energiallikana elektrit või kütteõli, väga hea veeldatud gaasiga transpordiga lahenduse. On olnud arvutuslikke näiteid, kus keskmine ettevõte võidaks sellega küttekuludes või energiakuludes kuni 20 protsenti, võib-olla rohkem," ütles Parts.

"Kolmandaks, see oleks loonud võimaluse meelitada Eestisse väga erilaadseid investeeringuid. Ma oma eelmisest tööst võin kinnitada, et see ei puuduta ainult n-ö andmeladusid või serveriparki, millel on võimalik globaalselt turul võtta teatud positsioone, vaid see puudutab mitmeid teisi väga spetsiifilisi tööstusettevõtteid, kelle jaoks taoline LNG-gaasi lähedus, ka veeldatud gaasi võimalus oleks olemas. Nii et me kaotasime väga palju Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse seisukohalt selle kokkuleppe järgi," leidis Parts.