Parts kirjutas koos Blairiga artikli

Peaminister Juhan Parts soovitab esmaspäevases ühisartiklis koos Briti peaministri Tony Blairiga maailma ühes mõjukamas äri-väljaandes Financial Times reformida Euroopa Liidus tööjõuturgu.

Blairi ja Partsi ühisartikli “Laienev Euroopa vajab konkurentsi” kandev idee on soov tõsta järgmisest aastast tunduvalt laieneva Euroopa Liidu (EL) konkurentsivõimet võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Aasiaga, kirjutas Eesti Päevaleht.

Kahe peaministri soovitus on EL-is erilise tähelepanu alla võtta tööjõuturu reformimine. “Meil tuleb teha raskeid valikuid, kuid meie riikide kogemus näitab, et kaugemas perspektiivis tagab see reform tööhõive suurenemise, mis on nii sotsiaalse vastutuse kui ka majandusliku edu küsimus,” kirjutavad Blair ja Parts Financial Timesis.

Briti ja Eesti peaministrid märgivad ka, et konkurentsile EL-is on kahjulik maksu- ja sotsiaalsüsteemide ühtlustamine. Lisaks vähendaks see töökohti ning lämmataks majanduskasvu.

Seetõttu ei poolda Eesti ja Suurbritannia kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist maksuküsimustele ning maksud peavad jääma iga riigi enese määrata. “Lastes igal riigil ise oma maksu- ja sotsiaalsfääri reguleerida, jätame ruumi innovaatiliste ja julgete lahenduste jaoks,” märgivad Blair ja Parts.

“Keda ja kui palju maksustada ning kuidas kogutud raha kasutada, on sageli valimiste põhiküsimusteks,” toovad Eesti ja Briti peaminister näiteks. “Kui need otsused tehakse Euroopa Liidu tasandil, kaob rahvuslikust poliitilisest debatist üks olulisemaid teemasid ning maksustamise printsiibid ei pruugi enam peegeldada valijaskonna ootusi.”

Eestil ja Suurbritannial on ühised huvid maksusüsteemide säilitamisel, sest sellega säiliks Eestis tulumaksuvabastus ettevõtetele ning Suurbritannias maksuerisused rahandusalal.

Tegemist on esimese korraga, kui Eesti peaminister avaldab maailma mõjukas ajalehes ühis- artikli maailma Suure Seitsmiku hulka kuuluva riigi juhiga.

Eesti poolt teksti ette valmistanud valitsuse nõuniku Henrik Hololei sõnul on ühisartikli sihiks anda Euroopale signaal, et ühise eesmärgi nimel tegutsemisel pole vahet, kas tegemist on vana või uue liikmesriigiga, suure või väikse liikmesriigiga ega ka selles, kas võimul on vasak- või parempoolne valitsus.

“Ärme räägime lahterdamisest, vaid ettepanekute sisust,” ütles Hololei. “See on meie tugevus, et meie nägemus Euroopast ühtib Suurbritannia omaga.”

Eesti Euroopa Liidu poliitika üheks eesmärgiks on leida tugev toetaja Euroopa suurriikide seas, kelleks ongi saamas Suurbritannia. Saksa- ja Prantsusmaaga pole Eesti seisukohad viimasel ajal päris ühtinud ning Itaalia seisukohad on liiga muutuvad, et nendega koostööd teha.

“Selleks, et Euroopa Liidus asju ajada, on sul vaja palju sõpru, aga kindlasti on vaja ühe tugeva, võimsa liikme toetust,” iseloomustas Eesti poliitikat üks anonüümsust palunud Eesti diplomaat.