“Olen konservatiivne inimene. Kui eestlane saab nime, mis pole kuidagiviisi nimi, kas sellel on mõtet?” küsis Parts.

Ilusa poisslapse nime näiteks toob ta Juhani, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas ei võtnud valitsus kentsakaid ja võõrapäraseid eesnimesid keelava eelnõu suhtes jäika hoiakut, lõppotsus jääb parlamendi langetada. “Tegu on äärmiselt elulise teemaga, mis on riigikogule paras pähkel,” ütles Parts.

Peaministri sõnul tekitas ministrite seas elevust punkt, mis lubab ametnikel tagasi lükata nimesid, mis pole kooskõlas heade kommete või Eesti nimetavaga. “Siin on keeruline piiri tõmmata.”

Kui eesti tüdrukul ja aafrika poisil sünnib laps, ei saa Partsi sõnul midagi aafrikapärase nime vastu olla. “Naljakas on asi siis, kui nimed pole pärisnimed ka teiste rahvuste ja kultuuride jaoks.”

Siseministeeriumis valminud eelnõu ei luba lastele panna ka üldtuntud isikute, vastassoo ja numbreid sisaldavaid nimesid.

Charles Aaroni, Charlotta Rebecca ja Charlyz VihmaPisara ema Madli Zobeli sõnul on igal vanemal sügavad põhjused, miks ta oma lapsele ühe või teise nime paneb. “Ka mulle tunduvad mõned nimed veidrad ja nõmedad, nagu kellelegi võivad tunduda minu laste nimed. /…/ Kui VihmaPisarale nime panin, siis ametnik oli üsna diskreetne. Ta ainult ohkas ja vangutas pead.”

Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi sõnul läheb mõnel juhul vanemate fantaasialend üle piiri. “On loomulik seista oma kultuuri ja nimetraditsiooni eest, aga küsimus on selles, kas seda saab teha seaduse jõuga,” ütles ta. “On oht, et riik reguleerib üle.”

Seletuskirja järgi riivab eelnõu seaduseks saades inimeste õigust vabale eneseteostusele ja perekonnaelu puutumatusele. Kaalukausi teisel poolel olevat aga avalik huvi eesti rahvuse ja keele säilitamiseks ning edasikandumiseks tulevastele põlvedele.