Parts ja Hanson: Eesti vajab uut kaitseväge

Peaminister Juhan Parts ja kaitseminister Margus Hanson on seadnud kahtluse alla 1990. aastate alguse ohupildis loodud kaitseväe ülesehituse.

“Vähenemas on vajadus suurte ja esmajoones mobilisatsioonil põhinevate armeede järele,” ütles Parts esmaspäeval kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel. “Sammumaks kaasaegse maailmaga ühte jalga, vajab ka Eesti 21. sajandi tasemele ja väljakutsetele vastavat kaitseväge.”

Millised on need väljakutsed, ütles eile riigikaitsekursuslastele kõnelnud kaitseminister Hanson — Eesti nagu NATO täisliikmedki ei näe praegu ega lähitulevikus oma julgeolekule otsest sõjalist ohtu, kõige tõenäolisemaks sõjaliseks stsenaariumiks on aga rahvusvahelised kriisihaldamisoperatsioonid väljaspool Eestit, kirjutab Postimees.

Hanson, kes on kaitseväelaste arvu kärpimise ja elukutseliste sõjaväelaste hulga suurendamise kavaga sattunud nii osa ohvitseride kui ka poliitikute kriitika alla, põhjendas oma reformikava NATO soovitustega.

Maaväe osas on Eesti pööranud liiga palju tähelepanu territoriaalüksuste väljaarendamisele, selle asemel et keskenduda tänapäevaste ja mobiilsete üksuste loomisele, vahendas kaitseminister Brüsseli hinnangut peagi NATOga liituva Eesti kaitsejõudude kohta.

NATO kriitikat on teeninud ka mõne tuhande mehelise kaitseväe liiga kohmakas ja keeruline juhtimisstruktuur.

Parts-Hanson esitasid mõlemad pildi tuleviku kaitseväe tuumikust kui elukutselistest sõjaväelastest koosnevatest kiire reageerimisega ümberpaigutatavatest maa- ja mereväeüksustest, mis tähendab paratamatult ajateenijate arvu olulist vähenemist, kuigi mitte kadumist.