Parts ei suutnud streiki ära hoida

 (64)
Juhan Parts
Postimees/Scanpix

Peaminister Juhan Partsil ei õnnestunud kolmapäeval ametiühingujuhte ümber veenda ning 4. detsembrile kavandatud streik toimub.

“Vestlus kestis poolteist tundi ning meid püüti üsna tugevalt ümber veenda,” ütles Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALI) juhatuse esimees Toivo Roosimaa BNS-ile.

Tema sõnul pakkus valitsusjuht võimalust istuda kas või kohe laua äärde ning kokkulepe valmis kirjutada ja allkirjastada. “Aga me ei saanud päris täpselt aru, millele meilt allkirja oleks soovitud,” ütles Roosimaa. “Meie tahame, et inimene tööle tulles teaks, kui suur on ta alampalk.”

Ametühingujuhi sõnul kinnitasid tema ning haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik mõlema poole argumentide ärakuulamise järel peaministrile, et streik toimub. “Ja seda poleks enam saanud ka ära jätta,” lisas Roosimaa.

Parts tegi teisipäeval Roosimaale ja Rondikule ettepaneku kohtuda, et veel kord arutada 4. detsembri streigi otstarbekust.

Peaminister tundis kohtumisel huvi, miks peavad ametiühingujuhid olukorras, kus haridustöötajate palk tõuseb järgmisel aastal 12 protsenti ning suureneb ka tulumaksuvaba miinimum, streiki vajalikuks, teatas valitsuse pressibüroo.

“Streik on küll seaduslik eneseväljendamisviis, kuid streigi tagajärjel ei tule kusagilt raha ei riigikassasse ega ka õpetajate palgafondi juurde, ” ütles Parts. Ta avaldas lootust, et ametiühinguliidrid ei ole streikivatele õpetajatele jätnud vastupidist muljet ega äratanud põhjendamatuid lootusi.

Peaminister avaldas valmisolekut ametiühinguliidritele lepinguga kinnitada, et koalitsioon näeb tuleva aasta riigieelarves ette haridus- ja kultuuritöötajate palgavahendite 12-protsendlise kasvu ning tulumaksuvaba miinimum kasvab järgmisel aastal 1400 kroonini.

Parts tegi ettepaneku istuda uuesti läbirääkimiste laua taha arutamaks läbi, kuidas garanteerida, et kohalikud omavalitsused palgaraha tõepoolest õpetajate palga tõstmiseks kasutaksid.

“Ettepanek läbirääkimisi jätkata võeti vastu, kuid nenditi, et streik siiski tuleb,” ütles peaminister.

Viidates ametiühingute streiginõudmisele rakendada haridus- ja kultuuritöötajatele arusaadavat palgapoliitikat ning kehtestada selleks haridus- ja kultuuritöötajatele keskmise palgaga seotud alampalgamäärad, viitas peaminister Eesti Panga hiljuti avaldatud uurimusele, mille kohaselt suurendab alampalga tõstmine tööpuudust, avaldades halba mõju majandusele tervikuna.

“Pean peaministrina täiesti lubamatuks, et olukorras, kus Eesti riik kulutab haridusele rohkem kui teised Euroopa riigid keskmiselt, on meie õpetajate palk nii väike,” lisas Parts.

Peaministri sõnul ei seisne lahenduse võti mitte streikimises, vaid hariduse rahastamissüsteemi korrastamises, ja töö käib selle kallal.

“Täna liigub haridusraha koolidesse kümnest erinevast kanalist. Meie plaan on ühendada need nired üheks jõeks ning garanteerida, et raha läheb õigeks otstarbeks,” ütles ta. “Nii tekivad võimalused hakata heale õpetajale topeltpalka maksma ning tõsta õpikeskkonna kvaliteet 21. sajandi standarditele vastavaks.”

Parts selgitas ametiühingujuhtidele, mida valitsus teeb hariduse rahastamise süsteemi korrastamiseks, ning kutsus haridustöötajate ametiliitu selles protsessis osalema.

Kohtumisel osalesid ka haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ning sotsiaalminister Marko Pomerants.

TALO juhatus vastas juba teisipäeval eitavalt riikliku lepitaja vahendusel temani jõudnud Pomerantsi ettepanekule streik ära jätta.

TALO korraldatavas streigis osaleb umbes 17 000 inimest.

Neljapäeval kell 13 algab Toompeal riigikogu hoone ees streikijate meeleavaldus. Sinna on kutsutud ka peaminister Juhan Parts ning riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg, kellele antakse üle TALO pöördumine.

Toivo Roosimaa sõnul puudub Eestis ühiskonnale mõistetav ja õiglane palgapoliitika ning TALO loodab, et streik tervendab ühiskonda.

Juhatus meenutas, et TALO on pidanud valitsusega palgaläbirääkimisi juba kümme aastat.

Järgmiseks aastaks taotles TALO läbirääkimistel kõrgharidust eeldaval ametikohal täiskoormusega töötava inimese palga alammääraks riigi keskmist prognoositavat palka, mis on 7362 krooni, kuid valitsus ei näe selleks võimalusi.

TALO loodab palgarääkimisi jätkata ning ootab, et valitsus töötaks koos kõigi tööandjatega välja toimiva palgapoliitika.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare