Pärnu muuseumi direktori Aldur Vungi sõnul on 14. sajandist pärit ja 16. sajandi esimesel poolel maapinna kõrguselt lammutatud elamu Pärnus üks väheseid sellest ajastust säilinud ehitisi, mis niivõrd hästi on ajahambale vastu pidanud.

Väärtuslikul arhitektuurinäidisel on säilinud valgustinišid, trepp ja mõni põrandaplaat, samuti müürijupid. Eestiski on muuseumi direktori jutu järgi niisuguseid ehitisi säilinud vaid mõni.

Säilmetele lisab väärtust seegi, et ajalooürikutest on teada maja omanikud ja nendega seotud lood. “See on autentne keskaegne interjöör,” kinnitas Pärnu Postimehele väljakaevamistöid juhtiv arheoloog Jaak Mäll. “Minu kogemus ütleb, et välisturistid on sellest ülimalt huvitatud.”

Vunk ütles, et krundile kavandatava neljakorruselise äri- ja elamuhoone omanikud tulid keskaegse hoone säilitamise mõttega ruttu kaasa ega võidelnud selle vastu.

Tuntuim Nikolai 10 krundil lammutatud kivimaja peremees oli 16. sajandil Pärnu raehärra ja bürgermeister Lambert Kallenberch. Linnas kinnistuid ja kõrtse omanud Kallenberchi teatakse värvika isiksusena 1520. aastate Uus-Pärnus.

Kallenberchilt ostis maja 1531. aastal Pärnu linn, et Riia värava ja linnamüüri külge ehitatud hoone lammutada ning kaitsemüüri sisekülg vabastada. 1560. aastal rajati krundile linnamüüri tugivall, 17. sajandi lõpul ehitati samasse puumaja.

Üle-eelmisel nädalal andis maapõu arheoloogidele välja oletatavasti 13. sajandist pärit haruldase Rootsi hõbemündi ning Kallenberchile kuulunud pronksist kirjutuslauagarnituuri, veinikannu ja ahjupottide tükke.

Uusi leide ei ole Mälli arvates väljakaevamistelt eriti oodata, sest hoone koliti enne lammutamist tühjaks. Arheoloogid loodavad tööd lõpetada järgmise nädalaga.

Vungi sõnade järgi kavatseb muuseum Nikolai 10 leiud linnakodanike ette tuua detsembrikuus, kui avatakse näitus selle aasta uutest eksponaatidest.