Pärijate õiguste kaitse tugevneb
Seni kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Üks pärija algatab notari juures pärimismenetluse ning notar annab kõikidele pärijatele pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks mõnekuulise tähtaja. Juhul kui ülejäänud pärijad selle aja jooksul pärandit vastu ei võta, kaotavad nad pärimisõiguse ja nende pärandiosa liidetakse teiste pärijate pärandiosade juurde. See süsteem jätab pärandist ilma need inimesed, kes notari poolt antud tähtaja jooksul pärandit vastu võtma ei lähe.
Loobumissüsteem sätestab selle, et pärandiosast loobumine toimub vaid pärija sellekohase sooviavalduse alusel, seega kaob kohapealsetel pärijatel lootus, et eemalolevate pärijate osad kasvaksid teatud perioodi möödudes kohalolijate pärandiosale juurde. Seeläbi tagab loobumissüsteem paremini eemalolevate pärijate õigused ning motiveerib kohalolevat pärijat selguse saavutamiseks ka eemalolevad pärijad üles otsima ning neid nende õigustest teavitama. Eelnõu kohaselt on seega võimalik pahatahtlikult pärijalt talle mittekuuluv pärandvara ka aastate pärast välja nõuda.
Eelnõuga kehtestatakse ka senisest täpsemad pärandvara hoiumeetmed. Juhtudel, kui pärija ei ole pärandit vastu võtnud või kui pärijad ei ole teada, on vaja tagada pärandvara säilimine. Samuti on see oluline siis, kui pärijaid ei ole üles leitud ning on oht, et kolmandad isikud võivad pärandvara omastada või kui mõni kolmas isik soovib pärandvara suhtes nõuet maksma panna. Kehtiv õigus ei paku piisavalt selget ja täpset regulatsiooni pärandvara säilimise tagamiseks.
Kohus võib eelnõu kohaselt nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Pärandi hooldaja saab sellisel juhul teha kõik vajaliku selleks, et tagada vara säilimine, samuti tegeleda nende inimestega, kellel on pärandvara suhtes nõudeid ja kes ei saaks muidu neid nõudeid vara senise omaniku surma tõttu maksma panna.
Eelnõus kehtestatakse ka sisuliselt uus sundosa regulatsioon. Sundosa on pärandaja lähisugulaste õigus pärida isegi siis, kui pärandaja on mõne oma lähisugulase pärandist ilma jätnud või tema pärandiosa seaduses sätestatud pärimisõigusega võrreldes kitsendanud. Eelnõu kohaselt on sundosa saamise õigus pärandaja vanematel, vanavanematel, lastel ja lastelastel, kelle suhtes oli pärandajal kehtiv ülalpidamiskohustus. Sundosa kujutab endast eelnõu kohaselt rahalist nõuet. See tähendab seda, et pärandvara pärivad need isikud, kellele pärandaja oma vara määras, kuid sundosa saama õigustatud isikud võivad nõuda pärijatelt pärandi väärtusest lähtuvalt rahasumma maksmist.
Eelnõu olulised täiendused seonduvad veel testamenditäitja ja pärimise käigu regulatsiooniga. Pärimisel läheb pärijale üle kogu pärandaja vara või osa sellest, kuid vara ei hõlma mitte ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Teatud juhtudel võivad pärandaja kohustused ületada pärandaja õigusi. Kehtiva õiguse regulatsioon, mis kehtestab, millistel tingimustel ja mis ulatuses vastutab pärija pärandaja kohustuste eest täiendavalt ja isiklikult oma varaga, on liiga üldsõnaline ja väheregulatiivne. Eelnõu määratleb selle korra senisest selgemalt ja detailsemalt.
Eelnõuga viiakse pärimisõigus nii terminoloogiliselt kui ka eraõiguse süsteemist lähtuvalt kooskõlla võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seadusega.
