Pankrannik ei saa veel maailmapärandiks

Keskkonnaministeerium võttis Põhja-Eesti pankranniku kandidatuuri Vilniuses toimuvalt UNESCO maailmapärandi komitee istungilt tagasi, kuna tõenäoliselt saaks pankrannik eitava vastuse, mis ei lubaks sel teist korda maailmapärandi nimistusse pürgida.

Eitava hinnangu saanud objekti uuesti kandideerima esitada ei saa. Seetõttu otsustas keskkonnaministeerium pankranniku maailmapärandi nimekirja kandmise esildise tagasi võtta, teatas Delfile ministeeriumi pressiesindaja.

“Koos geoloogidega otsustasime esildise selleks tagasi võtta, et tulevikus oleks võimalus seda uuesti esitada. Kuid siis peame kogu argumentatsiooni teistel alustel üles ehitama ning koostama uue ja mitmekülgsema sisuga taotluse,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv.

Maailmapärandi nimekirja kandideerima esitati Balti klindi kaheksa silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat pangalõiku: Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase, Tsitre-Muuksi, Ontika, Päite ja Udria pangad. Esildis nimekirja esitamiseks valmis möödunud aastal keskkonnaministeeriumi, TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse koostöös.

“Esildis oli üles ehitatud ühele kriteeriumile, rõhutati Balti klinti kui silmapaistvat Maa ajalugu kajastavat geoloogilist objekti,” ütles Sinijärv. “Kuid UNESCOt nõustava ülemaailmse looduskaitseorganisatsiooni IUCN antud hinnang sellele kandidatuurile oli lühidalt järgmine: Balti klint on küll huvipakkuv ja oluline geoloogiline objekt, kuid selle tähtsus on regionaalne, seda ei saa nimetada unikaalseks maailma mastaabis,” lisas Sinijärv.

TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri Olle Hintsi arvates jäi Balti klint maailmapärandi nimekirjast välja just seetõttu, et sinna on juba kantud Gros Morne rahvuspark Kanadas, kus paljanduvad sama vanusega kivimid ning mitu mastaapset astangut.

Uuesti on kavas klint esitada maailmapärandi nimekirja suure tõenäosusega teistsuguste kriteeriumite alusel. Kuid Balti klint sobib suurepäraselt ka UNESCO koordineeritavasse geoparkide programmi, mille eesmärgiks on just geoloogiliste loodusmälestiste kaitsmine ja tutvustamine.

Hintsi sõnul peitub Balti klindi unikaalsus eelkõige tema mitmekülgsuses. “Ühelt poolt iseloomustavad klindil paljanduvad kambriumi ja ordoviitsiumi ajastu kivimid keskkonda ja elustikku ligikaudu 500 miljoni aasta eest, ajal, mil eluvormide mitmekesisus Maal plahvatuslikult kasvas. Teisalt on aga tegemist tunduvalt hilisemal ajal moodustunud ning tänapäevalgi areneva ulatusliku rannaastangute süsteemiga,” ütles Hints.

Seni on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud kaks objekti: Tallinna vanalinn ja kümne riigi koostöös Norrast Ukrainani ulatuv Struve geodeetiline kaar, mille abil on mõõdetud Maa kuju. Eestis asuvatest kaare punktidest on maailmapärandi nimekirjas Tartu tähetorn ning Võivere ja Simuna otsapunktid.