Pangaliit: kodulaen ei tohi muutuda elitaarseks
"Eesti pangad on kodulaenu pakkunud üle kümne aasta ja on kujunenud välja kindel lepinguline keskkond. Seda keskkonda muuta ainult seetõttu, et meil on täna majanduslangus ja kinnisvara hinnad on langenud, ei ole põhjendatud," ütles Rehe Delfile.
Rehe sõnul toetub Eesti laenukeskkond paljuski nö Skandinaavia mudelile, mis näeb ette osalisi kergendusi maksekoormuse osas, kuid kus seaduste aluspõhimõte on, et võetud kohustusi tuleb täita.
"Pankade abiga on kodu soetanud või olemasolevaid elamistingimusi oluliselt parandanud 160 000 leibkonda. 95 protsenti tänastest laenuvõtjatest saavad oma kohustuste täitmisega hakkama ja laenu teenindamisega on probleeme hinnanguliselt 6000 leibkonnal," märkis Rehe.
Rehe arves, et pigem peab tõsiselt tegelema sellega, kuidas aidata makseraskustesse sattunud laenukliendid üle ajutistest probleemidest, kuni nende sissetulek taastub sedavõrd, et suudetakse taas endale võetud kohustusi täita.
"Täna pankade poolt rakendatav võlgnevuste menetlemise praktika sisaldab makseraskustes kliendile väga laia leevendusmeetmete paketti (nt maksepuhkus, laenutähtaja pikendamine, lühiajaliste võlgnevuste liitmine üheks pikemaajaliseks võlaks), mis osaliselt kattuvad uue riigikogus ettevalmistatava eelnõu kavandis visandatud meetmetega," lisas ta.
2009.aastal jõudsid pangad ja eluasemelaenukliendid Rehe sõnul kokkuleppele laenu restruktureerimiseks ca 6000 juhtumil ning täitemenetluses realiseeriti tagatisvara vaid 60 korral. "Nii võib kindlalt väita, et sundmüügi võimalust on seni pangad rakendanud vaid juhtudel, kui makseraskustes klient keeldub pangaga igasugusest koostööst, varjab ennast, esitab pangale valeandmeid. Samas ka krooniliste probleemide puhul, näiteks juhul, kui kliendi maksevõime paranemist ei ole võimalik prognoosida ka tulevikus, eelistavad pangad võimaldada tagatisvara müüki kliendiga kokkuleppel."
Rehe rõhutas veel, et oluline on, et eelnõu tagaks võrdse kohtlemise kõigile laenuklientidele ning kohe algetapis on vaja ka analüüsida eelnõu laiemat mõju majanduskeskkonnale:
1)Eestis laenurisk kasvab, mis muudab laenud kallimaks ja vähem kättesaadavamaks kõigile,
2)Seaduspärane ootus investeeringute kaitse osas : investeeringud Eestisse võivad väheneda, see omakorda pärsib majanduselu arengut, eelkõige uute töökohade loomist ;
3)Kulude kasv riigieelarves: haldussuutlikkus, mis realiseerub võimalikus olulises osas koormuse tõusus kohtusüsteemile.
"Panganduse poolt vaadatuna peame jälgima, et eelnõu ei muudaks eluasemelaenu pigem elitaarseks kõrgema sissetulekuga klientide laenutooteks," ütles Rehe.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher lõi novembris õiguskomisjoni juurde võlakaitse töörühma, et leida leevendust peamiselt kodulaenuvõtjate muredele. Nüüd ollakse nn võlakaitse seaduse ettevalmistamisel lõpusirgel. IRLi hinnangul ei taga tänased seadused laenuandjate ja laenuvõtjate mõistlikku tasakaalu, vaid on siiski pankade kasuks kaldu.
