Pangad sülitavad maarahva muredele

Näiteks 3000 elanikuga Nissi vald peab sularahaautomaadist suu puhtaks pühkima, sest pankadele pole see tasuv, kirjutab SL Õhtuleht.

“Pangad ütlevad, et sularahaautomaate pole neil maakohtades kasulik pidada. Aga mis siis üldse tasub?” küsib Nissi valla talupidaja Jaak Vackermann. “Võib-olla kogu Eesti riigi pidamine on mõttetu tegevus?”

“Tean, et Ühispank tahtis meie majja automaati panna,” ütleb kohalik poepidaja Leonid Fuks. “Aga käive on väike ja turvalisus jätvat soovida.”

Nissi kooli õpetajate sõnul pole vanematel Keilas ja Tallinnas õppivatele lastele tihtipeale varahommikuti anda bussirahagi. “Kui ööpäev läbi töötaks sularahaautomaat, siis seda muret poleks,” arvab majandusjuhataja Virve Pipar. Tema sõnul võiks automaat olla vallamajas, kus kunagi asus Maapanga kontor.

“Kogu rahavärk on üks suur närvipinge,” kurdab ka Turba raamatukogu juhataja Aita Orav. Tema palga kannab vallavalitsus Hansapanka, kuid Turbas ta raha kätte ei saa. Alles Lääne-Ristilt, kuid sinna on maad ligi 15 kilomeetrit ning transpordiühendus vilets.

Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul poleks nüüd ka Lääne-Ristil käigust abi: esmaspäeva öösel põles sealne kauplus ja pangaautomaati kasutada ei saa.

Nissi valla arendusnõunik Hannes Orgse räägib, et üle 3000 elanikuga vallas oleks sularahaautomaat vajalik. Ta arvab, et parim koht sellele oleks ööpäev läbi avatud Riisipere tankla. Orgse kinnitab, et paari aasta eest uuriti võimalust panna automaat Kernusse, kuid sinnapaika jäi seegi.

“Lähimad on Keilas ja Haapsalus,” kinnitab ka Kristiina Tamberg. “Nende kahe linna vahele jäävates väikestes asulates pole aga rahaautomaatidel piisavalt kasutajaid.”