Palts kirjutab oma Facebooki lehel järgmist:

"IRLi eelmisel eestseisusel oli päevakorras minu ettepanekul jätta ära kütuse aktsiiside tõus ja majutusasutuste käibemaksu tõus. Vastavat puudujääki tuleb nii öelda finantseerida valitsusasutuste kulude kokkuhoiu arvelt. Kui sellest ei piisa, siis käibemaksu määra tõstmisega ja täiendava laenukapitali kaasamisega. Kõne alla tuleb ka alkoholi ja tubaka aktsiisi tõstmine peale seda kui saab selgeks, millist negatiivset mõju see võib avaldada turismiga seotud teenindussektori ekspordivõimekusele. Meil peab olema maamehe tarkust mitte tappa parimat lüpsilehma, ettevõtlust, selleks, et korra lihast kõhu täis saaks süüa.

4. mail jätkatakse arutelu. Kõik valitsuse liikmete ja koalitsiooni juhtpoliitikute vastavad maksutõuse kaitsvad argumendid on naeruväärsed.

AABITSATÕDESID

A. Majutusasutuste käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõstmise kasutamine nn katteallikatena on Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja seega ka ekspordivõime vähendamine ja seega eelarve tulevikutulude vähendamine. See on kindlasti eelarvele pikas perspektiivis halvim lahendus. Kindlasti halvem kui väikene laenukoormuse suurendamine. See ei ole Eesti Asja ajamine mida me teeksime kui need muudatused heaks kiidaksime.

B. Parim kattekallikas on riigiametite kulude vähendamine.

C. Teisel kohal katteallikana on käibemaksumäära tõstmine. Käibemaks on rikkaks olemise maksustamine. Sotside loogika, et see mõjub vaesematele rohkem ei ole põhjendatud, sest just need samad koalitsioonileppe järgi tehtavad eraldised antakse ju just vähemkindlustatutele. Seega käibemaksu maksavad oluliselt rohkem suurepalgalised ja see jaotatakse eelarve kaudu ümber vähemkindlustatutele. Ja kui sellest lihtsast asjast sotside ajuhiiglased ikka aru ei saa, siis võime ka mõnede põhitoiduainete käibemaksu vähendada. Käibemaksu erisus ei ole saatanast. Reformierakond on suutnud jätta mulje, et käibemaksu erisused on kuidagi kahjulikud riigi arengule. Nad ei ole küll pikas perspektiivis head, aga kui need on vaja kehtestada, et saaks käibemaksu tulusid suuremapalgalistelt ümber jagada madalapalgalistele, siis on see õigustatud.

D. Kolmandal kohal on katteallikana laenukoormuse suurendamine. Veelkord eestseisuse liikmetele, Eesti valitsussektori laenukoormus on ca 10 protsenti SKP-st samal ajal, kui Euroopa eeskujulikel riikidel on see 60 kuni 90 protsenti. Mitte keegi nendes riikides ei räägi selle laenu tagasimaksmisest. On vaikiv kokkulepe, et see seisab uhkelt kuni viimsepäevani ühelt poolt kreeditoride bilansis kui vara ja teiselt poolt riikides kohustusena üleval. Selle probleemi saab lahendada ainult kataklüsm rahvusvahelises rahanduses. Ja see kataklüsm saab teha ainult üliväikese laenukoormusega riikide rahvad rumalaks. NB! Me ei pea suurendama oma laenukoormust kümnete protsendipunktide võrra vaid mõne protsendipunkti võrra, et mitte teha suuremat rumalust, see on vähendada tuleviku tulusid ettevõtluse täiendava koormamisega.
Kui vaja, siis interpreteerime tööjõumaksude alandamist investeeringuna, mida ta ju tegelikult on. Kindlasti on see parem investeering, kui täna peaaegu investeeringuna interpreteeritav ERMi ehitus.

E. Eraldi teema on tubaka ja alkoholiaktsiisi tõstmine. Ühelt poolt on see oluline rahva tervise seisukohalt. Teiselt poolt põhineb alkoholi tarbimisel suur osa meie ekspordist. Seda eriti Tallinna piirkonna majutus, teenindus, laevandus ja toitlustusettevõtetel. Selle mõju kohta on analüüsid täiesti puudulikud. Siin on võimalik ka tugev imagoloogiline negatiivne mõju reisiteenuste ekspordile. Piisab Soomes peamistes suurtes ajalehtedes pealkirjadest, et Eesti alkoholihinnad lähenevad Soome omadele, kui see võib mõjutada sadu tuhandeid reisiotsuseid isegi siis kui reaalne aktsiisi muudatus on üliväike.

EBAKORREKTNE ARGUMENTATSIOON

Tänased valitsuse liikmete avaldused nn katteallikate kaitsmiseks on kergelt väljendades ebakompetentsed, et mitte öelda rumalad.

Peamine, et mõju ei ole ju nii hull. Kui hull on üks hull mõju?
Teiseks, Lätiga võrdlemine ei puutu üldse asjasse, kuna see ülepiiri tankimine on siiski suures pildis teisejärguline võrreldes negatiivse mõjuga kogu ettevõtlusele.
Kolmandaks, väidetakse, et analüüsitakse mõju aasta pärast. Teadmiseks, seda mõju ei saa mitte kuidagi analüüsida hiljem, sest mõjutajaid, mis mõjutavad on palju ja mitte kunagi ei ole enam olukorda, mis oleks olnud siis, kui neid ettevõtlust koormavaid ja tuleviku eelarvet täitmist pidurdavaid otsuseid ei oleks tehtud. see tähendab, et aasta pärast puudub igasugune võrdlusbaas.

Neljandaks väide, et justkui riik maksaks majutusasutustele peale, on äärmiselt vildakas. Mitte ühele majutusasutusele ei maksta riigi poolt peale. Olemasolevas maksukeskkonnas on tekkinud majutusasutuste vahel terav konkurents. Tänu madalamale käibemaksule on meil eelis vaid teiste riikide analoogse sektoriga. Õigemini ei ole halvemat seisu, mida nüüd justkui kavatsetakse korraldada.

Hotellindust ei saa võrrelda teiste majandusharudega ekspordi olemusest tulenevalt. Hotellindus on ainus arvestatav majandusharu, kus valdav osa ekspordist teostatakse Eesti territooriumil lõpptarbijale. Sellest tulenevalt on siin käibemaksu erisus vaadeldav täiesti erinevalt teistest majandusharudest kui eksporti toetav meede.

KOALITSIOONILEPINGU AVAMISEST

Koalitsioonileppes mõne punkti avamine mõistlike otsuste vastu võtmiseks ei ole koalitsiooni laiali saatmine. Pigem vastupidi, koalitsiooni koostöövõime demonstreerimine.

ETTEPANEK

Eestseisuse otsuse projekt

IRLi Riigikogu fraktsioon ei hääleta kütuseaktsiiside ja majutusasutuste käibemaksu tõstmise poolt.
IRL eestseisus kohustab esimeest alustama läbirääkimisi katteallikates kokkuleppimises eelistades järjekorda:
1. valitsemiskulude vähendamine,
2. käibemaksumäära tõstmine vajadusel teatud toiduainetele erisuse seadmisega,
3. täiendava laenu võtmine.
See on kui valitsemiskulude vähendamisest ei jätku, siis suurendatakse käibemaksu määra jne.
IRL kaalub alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõstmist ennaktempos kasutamaks ka neid katteallikatena. Selle otsuse tegemiseks kohustada rahandusministrit esitama eestseisusele vastav mõjuanalüüs negatiivsest toimest ekspordile eelkõige Tallinna majutusasutuste, toitlustusasutuste, teenindusasutuste ja laevanduse osas."