Küll oli Pallingul aga põhjalik arvamus selle kohta, millistele tingimustele uus välisminister vastama peaks. Uus välisminister peaks hästi tundma Euroopa Liidu sisepoliitika toimimist, mis ei tähenda tänapäeval niivõrd Brüsseli kuluaarides toimuva mõistmist, vaid Berliinis, Londonis ja Pariisis valit-sevate olude, hoiakute ja poliitikute tundmist. Lähipiirkonnas tuleks oluliselt panustada suhete tugevdamisele Soomega.

Pallingu arvates peab Eesti välispoliitika olema proaktiivne ja me peame olema kursis näiteks sellega, miks britid soovivad teha referendumit selle üle, kas ja millistel tingimustel jääda Euroopa Liitu. ELi jäämiseks soovivad britid asju, millest on ka Eestil palju võita, näiteks ühisturu tugevdamist ja administratiivsete piirangute vähendamist. „Kui neid hoiakuid tunda, saab olla edukas,“ kommenteeris Palling.

Kui näiteks Ukraina teemal on Eesti välispoliitika olnud väga edukas ja sanktsioonid Venemaa suhtes püsivad, siis tuleb meil ka arvestada, et näiteks Vahemere äärsete riikide jaoks on migratsioon palju tõsisem küsimus. Samas tuleb jälgida, et pidevate uute kriiside, nagu põgenikekriis või Kreeka kriisi tõttu ei kaoks Ukraina liigselt päevakorrast. Eestil on olnud viimastel aastatel ääretult oluline roll Ukraina olukorra Euroopa tippoliitikute teadvusesse viimisel.
Eesti riigi välispoliitika ei ole aga ainult Euroopa, nagu paljud seda arvavad. Liitlas- ja kaubandussuhete tugevdamine partneritega väljaspool Euroopa Liitu on samuti välisministri töölaual. Välisminister peaks ühtlasi olema heas mõttes Eesti riigi müügimees, et meie tootjate, loojate tooteid ja teenuseid väljaspool Eestit populariseerida. Kui eelmises valitsuses oli meil ka väliskaubandusminister, siis selles valitsuses tuleb uute kaubandussuhete loomisel panustada just välisministrile.

Mis puudutab president Toomas Hendrik Ilvese reedest avaldust uue välisministri isiku kohta, siis Palling ei lugenud sealt välja otsest kriitikat Urmas Paeti suhtes. „Ta peab edasi viima seda elavne-mist, mis diplomaatide sõnul on viimasel ajal välisministeeriumis toimunud,“ kirjutas Ilves oma avalduses.

Palling nõustus Ilvesega selles osas, et kui peale üheksa aastat töötanud ministrit saabub uus inimene, siis see toob ikka kaasa elavnemise. „. Üheksa aastat ametis olnud ministri taasnimetamine ei pruugi tuua elavnemise jätkamist,“ nentis Palling.

Eesti riigi välispoliitika saab olla edukas vaid juhul kui kõik "tippvälispoliitikud" ehk peaminister, president ja välisminister teevad koordineeritud koostööd. Soolodel ei ole edukas välispoliitikas kindlasti kohta.

Reformierakonnas kindlasti on Pallingu hinnangul mitmeid inimesi, kes sobiksid ka eeltoodud omaduste poolest välisministriks. "Kuna mitmed neist on muude oluliste tegemistega hõivatud, siis soovitaksin peaministril kaaluda kandidaate ka väljaspoolt erakonda," lisas Palling.

Uut välisministrit on vaja, sest Keit Pentus-Rosimannus astus seoses Autorollo skandaaliga ametist tagasi.