Palling brittide võimalikust lahkumisest: kõige kahjulikum oleks järgnev segadus
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ütles, et Eestile on väga oluline, et Suurbritannia jääks Euroopa Liidu liikmeks. Kui nad aga otsustavad siiski lahkuda, siis on kõige suuremaks ohuks pikaajaline segadusteperiood.
Eesti seisukohalt pidas Palling kõige käegakatsutavamaks brittide lahkumise tagajärjeks, et Eesti eesistumine Euroopa Liidus algaks seniplaneeritust pool aastat varem. Eesti on praeguse kava kohaselt eesistuja 2018. aasta esimeses pooles, enne meid ongi britid, kelle lahkumine võib tuua meie eesistumise pool aastat ettepoole.
Mis puudutab muid brittide lahkumise võimalikke tagajärgi ja Eesti positsioone, siis nentis Palling, et enne referendumi tulemuse saabumist on raske mingeid plaane teha. Isegi referendum ei pruugi tähendada lõplikku otsust.
Palling tõi näiteks selle, et Suurbritannia liitus Euroopa Liiduga 1973. aastal ja juba 1975. aastal pidasid nad esimese Euroopa Liitu jäämise teemalise referendumi. Ta ei välistanud, et ka lahkumist toetavale referendumile võib peatselt uus referendum järgneda.
Lisaks pole referendumi enda tulemusega mitte midagi teha, sest Euroopa Liidust lahkumiseks peab Briti valitsus selleks avalduse kirjutama ja siis on kaks aastat aega, et lahkumise tingimused kokku leppida. Läbirääkimised lahkumistingimuste üle võivad kesta kahest seitsme aastani, pakkus Palling.
Eesti seisukohalt on Suurbritannia riik, mis soovib meiega sarnaselt vähem bürokraatiat ja rohkem turgu, et ühisturg saaks paremini toimida. Seetõttu on meile tähtis, et nad jääksid liitu.
Palling kartis samuti, et Suurbritannia kasvav endassetõmbumine võib hakata mõjutama nende suhtumist riigikaitsesse ja NATOsse. Just britid peaksid välja panema Eestisse saabuva NATO pataljoni põhiosa. Palling kartis, et kui Suurbritannias juba toimub taoline diskussioon, siis järgmisena võivad nad hakata arutama, kas nad ikka peaksid teiste riikide kaitsesse nii palju panustama. Praegu kinnitavad Suurbritannia juhid, et referendum ei muuda Suurbritannia suhtumist NATOsse, aga Palling kartis, et siseriiklikus debatis võib ka see kahtluse alla sattuda.
Euroopa Liidu asjade komisjon on Suurbritannia teemat korduvalt arutatud. Veebruaris arutas Euroopa Liidu Ülemkogu Suurbritanniaga kokku lepitud reformipaketti, mille eesmärk oli brittide liidus hoidmine. See pakett jõustub vaid siis, kui Britid otsustavad Euroopa Liitu jääda. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon saatis aga Brüsselisse kirja, milles soovitas mõningaid kokkulepitud muutusi, näiteks rahvusparlamentide õiguste suurendamist, ellu viia ka siis, kui britid peaksid lahkuma.
