Paljud inimesed maksavad oma lastele praegu liiga palju elatisraha. Justiitsministeerium otsib võimalusi olukorra leevendamiseks
(2)
Oma lapse kasvatamises mitteosalev lapsevanem peab maksma lapsele elatist, mille suurus on seaduse kohaselt pool miinimumpalka ehk sel aastal juba 250 eurot kuus. Arvestus on, et teist sama palju kulutab lapsele oma raha see lapsevanem, kes last tegelikult kasvatab.
Arvestus on seega, et ühe lapse peale kulub ühe miinimumpalga jagu raha ehk sel aastal 500 eurot kuus. Seda on aga rohkem, kui ühe keskmise lapse peale Eestis tegelikult kulub.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE tegi mõne aasta eest uuringu, milles leidis, et keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis oli 2012. aastal 280 eurot kuus ühe lapse
kohta.
Miinimumpalk oli 2012. aastal 290 eurot kuus, mistõttu elatise suuruse sidumine miinimumpalgaga peegeldas tol ajal lapse kasvatamise tegelikke kulusid. Ent järgnevatel aastatel tõsteti madalapalgaliste sissetulekute kasvatamiseks kiirelt miinimumpalka, sellal kui inflatsioon püsis väga madalana.
Uuringu tegemisel osalenud RAKE juhataja Uku Varblane kommenteeris, et tarbijahinna indeks on perioodil 2012-2017 tõusnud vaid umbes kuus protsenti. Ilmselt on vahepealsel ajal on ka tarbimise struktuur muutunud, seetõttu Varblane konkreetset lapse kasvatamise kulu numbrit praegusel ajal välja käia ei tahtnud, aga kuivõrd miinimumpalk on kasvanud sel prioodil üle 70 protsendi, siis ülalpidamiskulu kasvas kindlasti vähem.
Miinimumpalga kiire kasvu tõttu on küsimus, kas elatis peaks ikkagi olema seotud miinimumpalgaga. "Ilmselt oleks õiglasem siduda elatise miinimum individuaalse sissetulekuga," leidis Varblane. Igal juhul peaks säilima mingi elatise baassumma, see aga ei peaks olema seotud miinimumpalgaga.
Kohtunikud: kasvab vanemate arv, kes ei suuda elatist isegi miinimummääras maksta
Vahepealsel ajal on mured elatisega tekitanud ohtralt probleeme kohtutele. 9. novembril saatsid nelja kohtu esindajad justiitsminister Urmas Reinsalule kirja, milles soovitasid elatise suuruse miinimumpalgast lahti siduda.
"Miinimumpalga pidev tõus motiveerib üha suuremat hulka isikuid kohtus elatist nõudma. Sama kiiresti kasvab nende vanemate arv, kes ei suuda elatist isegi miinimummääras maksta. Eriti probleemsed on olukorrad, mil elatist nõutakse mitmele lapsele. Kuna miinimumelatis ei või olla väiksem kui pool miinimumpalgast, peavad paljud vanemad maksma juba kahele lapsele elatist pea sama palju kui nad ühes kuus palka saavad," kirjutasid kohtunikud.
"See sunnib vanemaid paluma kohtutelt, et elatist vähendataks alla seaduses sätestatud miinimumi. Seadusandja on ette näinud, et elatist saab alla miinimumi vähendada erandlikel asjaoludel, näiteks töövõimetuse korral, ja mõjuval põhjusel. Miinimumpalga pidev tõus on aga tinginud selle, et elatise vähendamine alla miinimumi on muutunud erandist reegliks. Sellisena ei vasta miinimumelatise määr enam praktika vajadustele ega lihtsusta elatisnõuete lahendamist, vaid vastupidi," jätkasid kohtunikud probleemi selgitamist.
Seetõttu palusid kohtunikud muuta elatise regulatsiooni selliselt, et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust, annaks kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist praktilise elu vajadustest lähtuvalt arvestada ning tagaks menetluse efektiivsuse ja ökonoomia.
Selleks on kohtunike hinnangul erinevaid võimalusi, alustades lihtsalt miinimumelatise kaotamisest, selle piiri vähendamisest, iga-aastasest elatise miinimummäära kehtestamisest valitsuse või justiitsministri poolt või kuni kõiki asjaolusid arvestava elatiskalkulaatori väljatöötamiseni.
Justiitsministeerium valmistab ette elatiskalkulaatorit
Seetõttu on justiitsministeerium ette valmistamas väljatöötamiskavatsust miinimumelatise korra muutmiseks, sest elatise sidumine miinimumpalgaga pole õigustatud.
Justiitsministeerium nõustus kohtute kriitikaga. Valitsuse kabinetiistungi jaoks valminud memos lisas justiitsministeerium veel mõned kriitilised märkused praeguse korra kohta.
Miinimumpalk ei peegelda justiitsministeeriumi hinnangul lastele tehtavaid tegelikke kulutusi, nn mastaabisäästu suurema hulga laste puhul
ega elatise maksja varalist seisundit. Samuti ei võta praegune
elatismiinimum arvesse olukordi, kus lapse varasem elustandard või lapsele tehtavad kulutused (näiteks lapse puude tõttu) on keskmisest
märkimisväärselt kõrgemad.
Kuna Eestis on erinevate perede elustandard, vajadused ja võimalused äärmiselt erinevad, siis võiks olla süsteemi maksimaalse paindlikkuse huvides meie jaoks sobivaks lahenduseks kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtva elatiskalkulaatori (või tabeli) välja töötamine.
Selle lahenduse põhimõtete väljatöötamisel saaks võtta
eeskujuks Saksamaal juba aastaid kasutusel olnud nn Düsseldorfi tabeli, mida seal regulaarselt uuendatakse ning kus on omavahel seotud vanema sissetulek, lapse vanus ja vanema poolt ülalpeetavate laste arv.
Eesmärk vältida heitumist
"Elatise summa sidumine elatist maksma kohustatud vanema sissetulekuga aitaks vältida nende vanemate nö heitumist ja täitemenetluses võlgnikustaatusesse sattumist," kirjutas justiitsministeerium oma memos.
Paratamatult leidub teatud hulk lapsest lahus elavaid vanemaid,
kes põhimõtteliselt ei soovi oma lapsele elatist maksta ning igal juhul maksmisest kõrvale püüavad hoida. Selliste vanemate jaoks on olemas (ja lisandumas) täitemenetluses terve hulk sunnivahendeid.
"Nende kõrval on aga suur hulk vanemaid, kes küll sooviksid oma lapsi majanduslikult toetada, kuid reaalselt ei suuda oma sissetulekust ebaproportsionaalselt kõrgeid elatise summasid maksta," leidis justiitsministeerium. Seda kinnitab kohtute kirjas viidatud fakt, et kohtud üha sagedamini vähendavad elatise summat alla miinimummäära.
Kuna lapsetoetus on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, peaks justiitsministeeriumi hinnangul elatise süsteemi muutmisel arvesse võtma ka lastetoetust.
"Paljusid erinevaid asjaolusid arvesse võttev elatiskalkulaator võiks olla just see paindlik lahendus, mis mõlema äärmuse elu lihtsustaks ja pikemas perspektiivis ka kohtute töökoormust vähendaks. Õiglases suuruses välja mõistetud elatise summad suurendaksid tõenäoliselt vabatahtlikult elatist maksvate vanemate hulka," leidis justiitsministeerium.
Elatiskalkulaatori süsteemi loomiseks tuleks ministeeriumi hinnangul kindlasti kokku kutsuda ekspertide kogu, kus oleksid muude huvigruppide kõrval esindatud kohtunikud, elatisnõuetega
tegelevad advokaadid, laste vajadusi objektiivselt mõõta oskavad teadlased ja täiturid.
Justiitsministeerium loodab esimesel poolaastal valmis teha miinimumelatise suuruse muutmise väljatöötamiskavatsuse, kus oleksid kirjas erinevad võimalikud lahendusvariandid. Seejärel oodatakse sellele teemaga seotud isikute ja avalikkuse kommentaare ning seejärel asub justiitsministeerium seaduseelnõu ette valmistama.
