Palju Eestisse põgenikke tuleb? Tuhat? Kümme tuhat?
Komisjoni plaanil on kaks osa. Esimese järgi asustatakse väljastpoolt Euroopa Liitu ümber 20 000 juba põgenikustaatuse saanud inimest. Eesti kvoodiks on määratud 326 inimest.
Täna peaks komisjon teada andma, kuidas jaotatakse plaani teise osa järgi juba Euroopa Liitu jõudvad sisserändajad, kes alles hakkavad taotlema Euroopast varjupaika.
Selles skeemis on Euroopa Komisjoni valemi järgi Eesti osalus 1,76 protsenti. Kuna Euroopa Komisjoni plaan on ümber asustada umbes 40 000 varjupaigataotlejat, siis oleks meie osalus numbrites 704 inimest. Kaks skeemi kokku tooks siis lühikese aja jooksul Eestisse 1030 inimest.
Saksa ajakiri Spiegel arvutas aga avalike andmete põhjal ja leidis, et Eesti kvoot võib olla lausa 9896 inimest. MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ütles seda selgitades, et Eesti mitte ei pea väljaande andmetel 10 000 pagulast vastu võtma, vaid ajakiri on teinud lihtsalt testarvutuse.
"Der Spiegel on teinud testarvutused selle pinnalt, kui palju iga riik peaks ümberpaigutamisprotsendi järgi inimesi vastu võtma, kui ümberpaigutamisele kuuluksid kõik 2014. aastal Euroopas varjupaika palunud inimesed," rääkis Janson. Tema sõnul ei ole Eesti tegelik varjupaigataotlejate number kindlasti nii suur, nagu Spiegel ennustas.
Need 40 000 inimest, keda uue skeemi järgi jagama hakatakse, on peamiselt Süüria ja Eritrea päritolu, sest just nendest riikidest tulevad varjupaigataotlejad saavad ka kõige suurema tõenäosusega varjupaiga.
See plaan ei ole veel jõustunud, sest vajab liikmesriikide heakskiitu. Eesti on põgenike kvootide alusel laialijagamise vastu, aga on väljendanud valmisolekut hädasolijaid vabatahtlikult aidata.
