Palgalepe jäi jälle sündimata

Riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit (ROTAL) ja valitsus ei jõudnud kolmapäeval järjekordsel läbirääkimistevoorul palgatõusu osas kokkuleppele.

ROTAL soovib 20-protsendilist palgatõusu, kuid valitsus ei pea seda võimalikuks.

“Valitsus leiab, et riigitöötajatele jääb tulumaksu alandamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõusuga rohkem raha kätte, seega ei ole palkasid tõsta vaja,” ütles BNS-ile ROTAL-i esimees Kalle Liivamägi.

Valitsuse kava järgi tõuseb järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonilt 1700 kroonile ning langeb üksikisiku tulumaks 26 protsendilt 24 protsendile.

Liivamägi märkis, et sotsiaalminister Marko Pomerants, valitsuse esindaja läbirääkimistel, lubas võtta kaalumisele miinimumpalga tõstmise seniselt 2480 kroonilt 2800 kroonile. See nõuaks riigieelarvest 13 miljonit lisakrooni.

Samas ei tagane ROTAL ka palgatõusu nõudest. Liivamägi on öelnud, et ametiühingute nõutav 20-protsendiline palgatõus on jaotatud neljale aastale, kuna viimane palgakokkulepe oli 2001. aastal ja praegu käivad järgmise aasta palga läbirääkimised.

Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimehe Harri Taliga sõnul moodustaks riigitöötajate palkade tõstmine vaid 2,7 protsenti järgmise aasta riigieelarve tulude juurdekasvust.

“Rahandusministeeriumi andmetel suurenevad riigieelarve tulud järgmisel aastal 4,5 miljardi krooni võrra ja ületavad 52 miljardit krooni. Ametiühingute palgatõusu nõude rahuldamiseks oleks vaja 122,8 miljonit krooni, ehk kõigest 2,7 protsenti riigieelarve tulude juurdekasvust,” märkis Taliga.

Ametiühingute teatel kinnitas sotsiaalminister Marko Pomerants oma eelmisel läbirääkimistevoorul välja öeldud seisukohta, et valitsusel puudub ühtne palgastrateegia ning iga minister kujundab oma valitsemisala palgapoliitika ise.