Pajula: lasteaedade laiendamiseks pole raha
Põhja-Tallinnas Kellukese lasteaias seisab üks maja osa tühjana. Sinna saaks luua kolm uut rühma. Miks Tallinna linn ei kasuta olemasolevaid võimalusi, ruumid remontida ning kolm uut sõimerühma avada? Juba olemasolevate ruumide remont on tunduvalt odavam, kui uute majade ehitamine. Tekiksid juurde uued sõimekohad, saaks pakkuda päris tööd (mitte sotsiaalset töökohta), ning lasteaed ei pea kütma tühjalt seisvaid ruume.
Kellukese Lasteaias seisab peale Noorte Meremeeste Klubi tegevuse lõpetamist tühjana kaks rühmaruumi ning nende ümberehitus on haridusametil plaanis, kuid hetkel puuduvad selleks vahendid. Lisaks ootavad ümberehitust veel ruumid Tallinna Tuule Lasteaias, Tallinna Lehola Lasteaias jm. Tallinna Vikerkaare Lasteaia tühjade ruumide ümberehituseks ja kasutuselevõtuks ning ühtlasi kogu hoone renoveerimiseks on algatamisel koostööprojekt erasektoriga (nn PPP-projekt).
Millal võrdsustatakse tegelikult lasteaiaõpetajad õpetajatega. Peame silmas palku, puhkust jne Milleks nimetati kasvatajad ringi õpetajateks, kui tegelikult ei kaasne sellega mingeid muudatusi?
Tallinna linnas on kooliõpetaja ja lasteiaõpetaja palgad võrdustatud juba alates 2006. aastast. Puhkusega seonduv on reguleeritud seadusega ning Tallinna linn peab sellest lähtuma. Meile teadaolevalt on Eesti Lasteaednike Liit teinud vastsele haridusministrile Jaak Aaviksoole pöördumise, kus soovitakse lasteiaõpetaja puhkuse, mis on 42 kalendripäeva, võrdsustamist kooliõpetaja 56-päevase puhkusega. Ootame ära ministri sellekohase tegutsemise.
Minu esimene laps käib lasteaias veel aasta ning minu teine laps saab sõimeealiseks uue õppeaasta alguseks ning soovin, et lapsed saaksid käia aasta ühes lasteaias, kuid väiksem on järjekorras ning ei tea, kas saamegi koha sellest aastast, varasemalt on olnud nii, et võeti vastu samasse aeda väiksemad õed/vennad, et ei peaks lapsi eraldama. Kas selline süsteem on endiselt? Nii lapse kui vanema suhtes on see väga halb, kui pean sõitma mööda linna selleks, et mõlemad lapsed saaksid viidud lasteaeda.
Mõistan Teie muret ja loodan, et olete oma teise lapse aegsasti esimese lapsega samasse lasteaeda järjekorda pannud ning lapsed saavad uuest õppeaastast seal koos käima hakata. Uute rühmade komplekteerimisperiood algas 1. mail ning lõpeb 15. augustiks k.a. Tallinna linnas reguleerib laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõttu linnavalitsuse määrus, mille kohaselt võetakse lasteasutusse vastu pooleteise- kuni seitsmeaastasi lapsi, kui lapse ja tema vanema(te) elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja laps on registreeritud lasteasutuse järjekorda. Kõik järjekorras olevad lapsed on võrdsed ning korra kohaselt kellelegi eelistusi ei tehta. Kui vähegi võimalik, siis püütakse siiski võimaldada ühe pere lastele kohta samas lasteaias, kuid arvestada tuleb kõigi järjekorras olijatega, mistõttu seda 100% tagada ei saa.
Et päästa Tallinna linna eelarve nn masu ajal 2009, võeti meil palku ja koormust vähemaks. See "trikk" tehti väga osavalt enne uut töölepinguseadust. Juhataja (praegu direktor) lubas, et kui ajad paremaks lähevad, siis saame oma koormuse-palga tagasi. Nüüd väidab direktor,et haridusamet ON KEELANUD anda lasteaiaõpetajatele tagasi 1,0 kohta. Sooviks teada, kes ajab udujuttu?
Tallinna linnas on koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhtimisega seonduv direktorite endi otsustada. Lasteasutuste direktorid teevad ise kõik töökorralduslikud otsused ning Tallinna Haridusamet sellekohaseid korraldusi reeglina ei anna, ka antud juhul mitte.
Pidevalt räägitakse sellest, et Tallinnas ei ole lasteaiaõpetajate palka vähendatud, kuid vaikitakse sellest, et töökoormust on tublisti kärbitud, millega seoses vähenes ka palk. Samas on töökohustusi juurde pandud. Rühmast, kus töötan, tehti tasuta valverühm, kuna kõrval rühmas vähendati õpetajate töökoormus 1,5 kohale kahe õpetaja peale kokku. See tähendab, et ühed õpetajad said teatud kellaajast teise rühma lapsed tasuta endale. Juhtkond põhjendab otsust sellega, et see on ju meie tööaeg (kuid mitte 2 rühma lastega). Lisaks koondati võimlemisõpetaja, kelle töökohustused langesid samuti rühmaõpetajale. Kas see on normaalne ja kaua selline olukord kestab? Kas on kunagi lootust tagasi saada töökoormus 1,0 kohta?
Koolieelsete lasteasutuste juhtimisega seonduvad küsimused on asutuste direktorite otsustada, sh ka õpetajate töökoormus ja asutusesisene tööjaotus. Kahe rühmaõpetaja töökoormuseks saab 1,0 olla siis, kui rühma lahtiolekuaeg on 12 tundi (1,0 ametikoha puhul on õpetaja üldtööaeg 7 tundi) või õpetajate töökoormused on asutusesiseselt selliselt jagatud. Tasuta töö tegemist õpetajatelt loomulikult nõuda ei saa, küll aga on lubatud teatud ajaks rühmade ühendamine. Valverühmasid on lasteaedades rakendatud juba aastaid ning seda teha on igati otstarbekas, sest varastel hommikutundidel ja päeva lõpus on lapsi lasteaias kohal väga vähe. Tõenäoliselt rakendatakse sama süsteemi ka edaspidi.
Mida on vaja teha, et saada oma augustis 3 aastaseks saavale lapsele lasteaia koht kodulähedasse lasteaeda Pääskülas? Neid on lähiümbruses 3tk ja mitte ühessegi ei ole lootust antud.
Tallinna linnas reguleerib laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõttu linnavalitsuse määrus, mille kohaselt võetakse lasteasutusse vastu pooleteise- kuni seitsmeaastasi lapsi, kui lapse ja tema vanema(te) elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja laps on registreeritud lasteasutuse järjekorda.
Loodan, et Te olete oma lapse pannud järjekorda aegsasti ning olukord laheneb. Tallinnas on koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnaks kogu linna territoorium ning kui Teil ei õnnestu kohta saada Pääskülas, siis loodetavasti õnnestub see mõnes teises Tallinna piirkonnas. Uute laste komplekteerimisperiood algas 1. mail ning lõpeb 15. augustiks, ka peale seda on veel liikumisi. Vajadusel nõustavad Teid ja aitavad vabu kohti leida meie alushariduse spetsialistid.
Millisel seaduslikul ja õiguslikul alusel suletakse VHK lasteaed Aiake? Kus hakkavad käima vanalinnas elavad lapsed lasteaias, vabad kohad on ainult Lasnamäel, Mustamäel ja Nõmmel. Soovin lisada, et VHK lasteaed on väga hästi toimiv ja väga toredate töötajatega komplekteeritud lasteaed. Miks lõhutakse see?
Otsust VHK lasteaed Aiake sulgeda Tallinna Haridusameti teinud ei ole. Küll aga kavatseb linn arutada lasteaiaga seonduvaid probleeme, kas või millisel viisil oleks lasteaia tegevust võimalik jätkata.
Miks on nii, et kui haridusosakonnast tuleb ametnik majja kontrollima, siis pole ta mitte sõbralik nõuandja, kes annaks head nõu, vaid bürokraat, kellega heal meelel suhelda ei taheta. Käiakse vaid kontrollimas ja nõutakse järjest tobedamat paberitööd, statistikat jne. Mulle on jäänud mulje, et teie ametnikud on need, kes on tugevad teoorias, aga kes pole lapsi lähedalt näinudki ega saaks nendega hakkamagi.
Usun, et meie spetsialistid on oma tööd tehes ikka pigem head nõuandjad kui kontrollijad, kuid vastavalt Tallinna Haridusameti põhimäärusele on ametil õigus ja ka kohustus kontrollida hallatavate asutuste tegevust. Haridusameti ametnikud on oma tööks vastava ettevalmistusega ning olenevalt töökohustustest (nt kuraatorid), omavad ka pedagoogilist ja juhtimisalast töökogemust. Kontrollimine sisaldab endas alati nõustamistegevust, kuidas ilmnenud vajakajäämised kõrvaldada. Tallinna Haridusamet ei ole viimasel viiel aastal lasteasutustele lisanud kohustust täiendava statistika või dokumentide pidamise osas, küll aga on neid kohustusi kehtestatud riiklikul tasandil (EHIS, kohustuslik sisehindamine, koolivalmiduskaart jms), millest peab lähtuma ka Tallinna linn.
8. Kas olete kursis, et Tallinna lasteaiaõpetajad peavad käima tööalasel koolitusel oma vabast ajast. Kas see pole mitte tööseaduse rikkumine? Samas ei saa jätta ka koolitusel käimata, kuna viie aasta jooksul tuleb läbida 160 koolitustundi. Juhataja ütleb, et lihtsalt raha ei ole, et maksta asendustundide eest. Palun võtke midagi ette, et see nii ei oleks.
Meile teadolevalt on lasteasutusi, kus lasteaiaõpetajad käivad tööalasel koolitusel oma vabast ajast, kuid seda õpetajate enda soovi kohaselt, sest teatavasti on õppepuhkuse eest saadav tasu väiksem kui töötasu. Õpetajaid sundida selleks ei tohi, see oleks seaduse rikkumine. Palume sellistest rikkumistest kindlasti Tallinna Haridusametit teavitada, sest konkreetsete juhtude puhul saame me küll midagi ette võtta.
Sooviks küsida, et miks on Nõmme 2-rühmalistes lastesõimedes täistööajaga juhataja ja täistööajaga majandusjuhataja ametikoht? Tänasel it-ajastul pole kahele inimesele täistööajaga tööd ja ühe töötaja aastapalga fondi eest saaks lastele mänguasju või nina pühkimise salvrätte osta (praegu kogutakse selleks raha lastevanematelt, mis on alandav personalile ja ebameeldiv vanematele). Kas poleks piisav ainult juhataja ametikoht?
Tallinna linnas on koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhtimine detsentraliseeritud. See tähendab, et kogu juhtimisega seonduv on antud direktorite endi otsustada, sealhulgas kõik töökorralduslikud otsused. Kaherühmalistes lasteasutustes on personaliressurss maksimaalselt optimeeritud. See tähendab, et majandusjuhataja töökohutuste hulka on liidetud palju teisi töökohustusi, mida tal tuleb täiendavalt täita.
Miks haridusamet ei võta midagi ette direktoriga, kelle juhitavast lasteaiast on viimase 2 õppeaasta jooksul töölt lahkunud 25 inimest? Kas te peate seda loomulikus, et direktor püüab vabaneda mittesoovitavatest töötajatest põhimõttel, et eesmärk pühitseb abinõu?
Kõik juhtimisalased ja sisemise töökorraldusega seotud otsused kuuluvad otseselt direktorite tööülesannete hulka, sh töötajate töölevõtmine ja vabastamine. Meile teadolevalt ei ole Tallinna linnas ühtegi koolieelset lasteasutust, kus on kahel viimasel aastal töölt lahkunud 25 töötajat tööandja algatusel. Personali liikumine töötajate enda soovil on aktsepteeritav, tihti on see seotud elukohavahetuse, lapsehoolduspuhkusele suundumisega, personali kvalifikatsiooninõuetele mittevastavuse, pakutava töökoormuse mittesobivuse, pensionile siirdumise või mõne muu põhjusega. Senine praktika näitab, et personali suuremat liikuvust on tinginud ka juhtkonna vahetus. Kõik inimesed ei ole valmis muutusteks, mis tavaliselt sellega kaasneb ning teevad muid valikuid, see on nende õigus.
Eesti Vabariigis on igal lapsel õigus saada alusharidus lasteaias, ometi ei suuda Tallinn seda seadust täita. Tänaseks päevaks on minu 3 a. laps olnud kolm aastat lasteaia järjekorras Meriväljal, kuid ka eelolevaks aastaks ei ole talle võimaldatud lasteaiakohta. Kas ja millal kavatseb Tallinn seadusi täitma hakata? Kuidas kompenseeritakse (Tallinna) puudused õigustest ilmajäänutele?
Rõõm on tõdeda, et sündivus näitab tõusutrendi ning usaldus lasteasutuste suhtes on lapsevanematel suur, sest tõusutrendi näitab ka lapsevanemate hulk, kes soovivad oma lapse panna lasteasutusse järjest nooremalt. Tallinnas luuakse igal aastal uusi lasteaiakohti ja nii ka käesoleval aastal. Linn on uute lasteasutuste ehitusse, olemasolevate remontimisse ja renoveerimisse panustanud järjepidevalt. Tallinnas on suudetud pakkuda lasteaiakohta praktiliselt kõigile soovijatele vanuses 3–7 aastat. Lasteaiakohtade nappus on meile tõepoolest probleemiks veel 1,5–3 aastaste laste osas. Probleeme lasteaiakohtadega on sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul 226 omavalitsusest umbes 70-l, seega on sama mure veel paljudes omavalitsustes. Tallinna linn kompenseerib lapsevanematele vajadusel lapsehoiuteenuse või eralasteaia teenuse munitsipaallasteaia pearahaga võrdses mahus.
Kas hr Pajula peab normaalseks,et lasteaia õpetaja abid peavad oma rühma töökõrvalt veel ka TASUTA koristajad olema , pesema koridore ja trepikodasid , personali wc-d ning teisi ruume, sest lasteaia direktor ütleb ,et lasteaial puudub raha asenduströötaja palkamiseks. Koristaja on tegelikult tööle suunatud asendama haigestunud õpetaja abi ja nii tulebki teha nädalate kaupa tasuta tööd lihtsalt aitähi eest. Kas teie peate seda normaalseks? Millal hakatakse väärtustama nende inimeste tööd , kes õpetajate kõrval teevad samuti lastega tööd, väga väikese ja ülekohtuselt väikse palga eest?
Õpetaja abid on kahtlemata sama väärtuslikud kui kõik teised lasteaiatöötajad. Just seetõttu on Tallinn ühena vähestest omavalitsustest (kui mitte ainukesena) tõstnud õpetajate abide palgad 50%-ni õpetajate töötasust. Õpetaja abide töökohustused on sätestatud nende töölepingus ja ametijuhendis. Kui seal on kokku lepitud, et õpetaja abi koristab koridore ja trepikodasid ning see on niimoodi kokku lepitud, võib see nii ka olla. Tallinna Haridusamet ei aktsepteeri aga tasuta töö tegemist, kui töötajat selleks sunnitakse.
Miks korraldab Tallinna Haridusamet lasteaia direktoritele võistlusi (parim õpikeskond, toitlustus jne)? Kus siis ambitsioonikamad rabelevad nii, et veri ninast välja, et saada aukiri ja soe käepigistus. Ilus elu on, aga vaid PABERIL! Raha ju keskkonna parendamiseks ei ole ja õpetajad peavad "lastevanematega koostööd tegema". Võidab see, kes end rohkem kiita suudab. Hea õpikeskkond ei saa olla lasteaias mille rühmades, on 24 3-aastast 1 täiskasvanu vastutusel (õpetaja abi ei vastuta õpetamise-kasvatamise,laste arengu, lastevanematega koostöö jne. eest))- see on karjatamine.
Tallinna Haridusamet korraldab erinevaid konkursse juba aastaid, nendest osavõtt on siiralt vabatahtlik ning eesmärk on tunnustada neid, kes suudavad ja soovivad panustada rohkem. 24 last rühmas on seadusega lubatud piirides ja rühmasid saab selle arvuni suurendada vaid hoolekogude ettepanekul. Haridusameti andmetel on Tallinna lasteaedades kohalkäimine keskmiselt 65%, mis 24 nimekirjas oleva lapse puhul on keskmiselt 15 last, kelle kohta on rühmas kaks täiskasvanut – õpetaja ja õpetaja abi. Oleme järjepidevalt ning pikka aega panustanud juhtide ja õpetajate koolitusse, et jõuda selleni, et Tallinna lasteaedades töötavad õpetajad, kes armastavad lapsi ning kes näevad lapsevanemas koostööpartnerit, mitte kohustust. Selle eesmärgini jõudmist toetavad muuhulgas ka korraldatavad konkursid.
Kuidas selgitate olukorda, kus lasteaiaõpetaja asendamisel ei tohi asendust tasustada 1,5 kordselt vaid pakutakse vaba aega? Selline olukord on viinud nüüd selleni, et enamus õpetajaid saavad oma vabad päevad kätte suvel ja need vähesed, kes jäävad tööle, peavad töötama suvel nii, et rühmas on umbes 50 lapst nimekirjas.
Niisuguse töökorralduse aluseks on Töölepingu seaduse §44, mille kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö samas ulatuses vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.Vaba aeg kasutatakse ära töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe põhjal. Suvisel perioodil, kui lasteasutus on avatud, on juhi ülesanne korraldada lasteaia normaalne toimimine.
Kuidas selgitate olukorda, kus lasteaiaõpetajate töökoormust vähendati 1,0´lt 0,75´ni nii, et direktor ähvardas, et kui uuele töölepingule alla ei kirjuta, siis pean "sind" koondama. Ja kui vähendati töökoormust, siis miks ei vähendatud sama võrra töökohustusi (hetkel on õpetajatele hoopis töökohustusi juurde lisatud)?
Õpetaja töökoormus on seotud tööajaga, mitte tööülesannete hulga ega laste arvuga rühmas. Vastavalt Töölepingu seaduse § 89 lg 16 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu.
Lasteaedades on laste arv rühmas tõusnud kohati isegi 26-ni! 6-rühmalise lasteaia personal teeb tegelikult ära 7-rühmalise lasteaia töö, ilma, et nad selle eest töötasu juurde oleks saanud! Kuidas te sellist olukorda selgitate? Ja ärge hakake sellist lahendust põhjendama, et keskmiselt ei käi lapsi nii palju kohal, sest õpetajatelt nõutakse kõigi nimekirjas olevate laste kohta kõikvõimalikke aruandeid ja muid pabereid, arenguvestluseid jne.
Rühmapäeviku täitmine, rühma tegevuskava koostamine, laste arengu kavakindel jälgimine ning lapse arengust lapsevanemaga arenguvestluse pidamine on õpetaja töö osa, mis teebki temast õpetaja, mitte lapsehoidja. See annab õpetajale võimaluse oma tööd mõtestada ning pakkuda lapsevanemale kvaliteetset alusharidust. Õpetajal on täiskoormuse puhul ette nähtud iga päev 1 tund üldtööaega eelpool nimetatud tegevuste tegemiseks.
Millal lõpetatakse ignoreerimine, et lastesõime kohti on Tallinnas puudu? Miks ei looda vähemalt 1-2 lasteaeda lisaks? See oleks selge töökohtade loomise koht mitte sotsiaalsed ametikohad. Ka see ei tohiks probleem olla, et selgitada välja, millises linnaosas on kõige enam sõimekohata lapsi. Sellest ma ei räägigi, kuidas lasteaiad vaevlevad rahapuuduses ning on avalik saladus, et lisaks lasteaiamaksule maksavad vanemad lasteaia mööbli, remondi, mänguväljakute jne jne eest.
Tallinn on suutnud lasteaiakohti pakkuda kõigile 3-7aastastele lastele ning seda, et meil on veel vajakajäämisi 1,5-3aastastele lastele sõimekohtade pakkumisega, ei ole Tallinn ignoreerinud ega varjanud. Ka käesolevas intervjuus on seda kord juba öeldud. Töö olukorra parandamiseks jätkub, sest linna prioriteetide hulka kuulub kvaliteetse lasteaia ja -sõime teenuse pakkumine kõigile linna elanikele, kes seda soovivad. Tallinna linn on uute lasteasutuste ehitusse, olemasolevate remontimisse ja renoveerimisse panustanud järjepidevalt. Sündivus näitab tõusutrendi ning tõusutrendi näitab ka lapsevanemate hulk, kes soovivad oma lapse panna lasteasutusse järjest nooremalt. Tallinna linnas on lasteasutuste teeninduspiirkonnaks terve linn. Kohtade vajadus linnaositi muutub väga kiiresti, sest noored pered kasutavad üürikortereid ning kolivad piirkondadesse, kus on üürihinnad madalamad või soovivad lasteaiakohta hoopis oma töökoha lähedusse. Seetõttu vaatleme sõimekohtade vajadust linnas tervikuna ning otsime pidevalt võimalusi uute rühmade juurde loomiseks.
Sotsiaalsete töökohtade loomise vajadust ei saa ignoreerida, meie ühiskonnas on inimesi, kes vajavad abi ning nende tööturul hoidmine on väga oluline. Neil aga puuduvad ettevalmistus ja kvalifikatsioon töötamaks lasteasutuses, seetõttu ei saa kaht probleemi siduda.
Miks keeldus Haridusamet lasteaedasid meililisti kaudu teavitamast TEEME ÄRA lasteaiatalgutest, kuigi neile talgutele olid leitud ka toetajad ehituspoodide näol ja lasteaiad oleks saanud otsest kasu? Kas see oli pahatahtlik info varjamine?
Tallinna Haridusamet ei keeldunud sellest. Lasteasutustes on juba aastakümneid traditsiooniks igakevadiste talgute korraldamine koos lapsevanematega. Selleks valivad nad ise endale sobiva aja. „Teeme ära“ kohta on informatsiooni ja reklaami võimalik saada paljudest erinevatest infokanalitest. Kõigil oli võimalus kampaaniaga ühineda ning sellel osaleda, haridusamet ei ole selleks teinud mingeid takistusi.
Kas vabariigi valitsus käskis tõesti linnal lasteaedadele mõeldud raha eest televisiooni teha või on linnal siiski õigus otsustada, kuidas oma eelarve koostatakse ja palju raha Haridusameti haldusalasse jäävatele asutustele suunatakse?
Linn otsustab siiski ise, kuidas oma raha kasutab. Linna eesmärgiks on pakkuda mitmeid erinevaid avalikke teenuseid, lasteaiateenus ning televisioon on nendest ainult üks osa.
Miks ei ole uued arengukavad avalikustatud lasteaedade kodulehtedel, nagu näeb ette seadus? Uuendatud arengukavad ei ole ikka veel üles jõudnud ka Haridusameti kodulehele. Seega - kas lasteaia "Naeratus" avariiolukorras olev torustik ja elektrisüsteem on tänaseks vahetatud? Kas lasteaia Ojake kütte- ja elektrisüsteem on vahetatud? Kas Kalamaja lasteaed on saanud ruumikitsikuse leevendamiseks juurdeehituse? Kas Mardi lasteaed on lõpuks saanud raha kapitaalremondiks, mida viimati lubati 2009. aastal? Kas Kadrioru lasteaed on saanud tuletõrjesignalisatsiooni? Kas lasteaia Kajakas tualettruumid on tänaseks korda tehtud? Kas lasteaia Mesipuu lapsed on saanud endale uued madratsid vooditesse? Lasteaias Päikene oli arengukava 2008-2010 koostamise ajal kuuele rühmale üks rühmaruum ja puudus võimla. Mida arvata tervisenõuete täitmisest selles lasteaias - kohalkäimise protsent on ca 60% ning rühmade täituvus 22 last, lapse kohta tulev põrandapindala 2,6 ruutmeetrit. Kas lasteaed on saanud lisaehituse või saab selle lähiajal? 2011. aasta eelarves seda lasteaeda ei ole.
Lasteasutuse arengukava avalikustamine lasteasutuse veebilehel on selle juhi ülesanne ja vastutusala. Tallinna Haridusamet avalikustab lasteasutuste arengukavad siis, kui kavad aastateks 2011-2013 (2015) on kõik kinnitatud.
Arengukavad on alusdokumendid lasteaiale oma jooksva aasta tegevuste planeerimisel, need väljendavad lasteaedade soove, tahtmisi ning nägemust. Arengukavad viiakse ellu vastavalt eelarvelistele võimalustele. Lasteaia arengukava täitmise eest vastutab juhataja oma eelarve piires, investeeringuid vajavad tööd teostatakse vastavalt linna investeeringute kavale.
Nüüd järjekorras vastused konkreetsete lasteaedade kohta:
• Lasteaed Naeratuse elektrisüsteemi on lasteaed avariiremondi korras korrastanud. Küttesüsteemi remondil on kavas veel soojasõlme, mitte kogu süsteemi vahetus.
• Haridusameti poolt on Lasteaed Ojakeses korrastatud külma vee magistraaltorustik. Ojakese kütte- ja elektrisüsteemi vahetust praegu plaanis ei ole. Küttesüsteemi vahetamiseks taotlesime vahendeid CO2 saastekvoodi müügist, et parandada energiasäästlikust koos fassaadi soojustamisega, kuid taotlust ei rahuldatud. Tänane küttesüsteem, mis on küll ehitusaegne, võimaldab siiski maja normaalse töö.
• Kalamaja Lasteaia ruumikitsikuse lahendamiseks ja juurdeehituseks on tänane krundi pind liiga väike.
• Tallinna Mardi Lasteaia üks hoone on endiselt kavas linna poolt renoveerida.
• Kadrioru Lasteaia automaatne tulekahjusignalisatsioon on paigaldatud
• Lasteaia Kajakas tualettruumid on tänaseks veel uuendamata, kuid vaatame olukorra üle ja koostöös lasteaiaga leiame lahenduse, vajadusel kavandades selleks ka linnapoolsed investeeringud.
• Uute madratsite soetamine kuulub lasteasutuste juhtide tööülesannete valdkonda, nii ka Lasteaed Mesipuus.
• Lasteaed Päikene töötab tüüpprojektijärgses hoones, milliseid on Tallinnas kümneid. Juurdeehitust sellele majale kavandatud ei ole.
Pelguranna lasteaia arengukavas 2008-2010 on sõnastatud vajadus remontida lasteaia tualettruumid, selleks oleks arengukava koostajate hinnangul vaja umbes miljon krooni. Samas lasteaias on juhitud tähelepanu vajadusele remontida 6 rühmaruumi esikud, millest 2 olevat varisemisohtlikud. need on kindlasti remonditud juba?
Ruumide jooksva remondiga on seniajani tegelenud asutused ise, kavandades selleks vajalikud vahendid oma eelarvesse. Tallinnas on hulgaliselt positiivseid näiteid, kus lasteaiad on oma tööd läbi mõelnud ning igal aastal teostatakse jooksev remont 1–2 rühmas ja majad on korras.
22. Väljavõte Kivila lasteaia arengukavast:
Puudused: aegunud on rühmaruumide kapid, puudulik valgustus, puudub tuletõrjesignalisatsioon, remontimata on aiarühmade wc-d. Remontimata on kabinetid ja koridorid. Remonti vajavad med. kabinet, juurviljahoidla ja saal. Ümberehitust vajab pesuköök, metoodiline kabinet.
- Turvalisuse puudus
- Remontimata rühmad
- Vana mööbel
- Õuealal vähe vahendeid
- Koolieelikute vähesus
- Laste pidev vahetumine
- Puudulik valgustus
- Halb autode parkimise võimalus
- Amortiseerunud torustik
Millised nendest puudustest on parandatud ja millised vajavad veel parandamist?
Linna ülesandeks on sellest nimekirjast paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis on ka tehtud. Enamiku väljatoodud nimistus olevate vajakajäämiste kõrvaldamine kuulub aga lasteasutuse direktori tööülesannete hulka. Tema ülesandeks on planeerida ja korraldada vajalikud tööd ning kavandada eelarvesse selleks vajalikud vahendid.
Kas Tallinna lasteaia Mudila kelder on nüüd toestatud ja hallitusseene tõrje tehtud? Kas tualettruumid, mis ei vastanud nõuetele, on tänaseks remonditud? Millal vahetatakse välja vee- ja kanalisatsioonisüsteem?
Kanalisatsioonitrass on Mudilas korrastatud. Hallituse osas puudutab küsimus ilmselt vana katlamaja, kust katlad on välja monteeritud. Seda ruumi lasteaed oma tegevusteks kasutada ei saa.
Kuidas on Tallinna linnal olnud võimalik leida lasteaedade remondiks ja soetuseks rahasid enne 2008. aastat, mil kutsuti ellu riigi abiprojekt? See abiprojekt peatati aasta pärast ja sealt alates pole Tallinn enam suutnud lasteaedadele kuidagi raha leida.
Tallinna on alati toetanud lasteaedade tegevust ja leidnud raha hoonete remondiks, parandamiseks ja ka uusehitusteks. Varasematel aegadel võimaldasid lasteaedade eelarved teostada ka suuremas mahus remonttöid. Alates 2005. aastast suurenes investeeringute maht ja tulemused paranesid oluliselt. Abiprojekti peatamine oli ilmselt seotud üldise majanduslangusega, mis ei jätnud puudutamata ka Tallinna. Olukorra paranedes on linnal olemas plaan ning tegevuskava, kuidas olulises mahus panustada lasteaedade töökeskkonna paremaks muutmisse.
Miks kirjutati lasteaedade investeeringute eelarverida 2011. aastal lahti alles lisaeelarves, kui oli kinnitatud saastekvootide müügist saadava tuluga renoveeritavad lasteaiad? Kas saastekvootide müügist saadavat raha tuleks kasutada vaid Tallinna lasteaedade renoveerimiseks, kuna Tallinn esitas sellesse nimekirja 100 lasteaeda? Keskerakond, mis on Tallinnas võimul, räägib väga palju regionaalpoliitikast ja maapiirkondade toetamise tähtsusest. Kas Tallinnal on kohane rikkaima omavalitsusena endale eelistingimusi ja erikohtlemist nõuda (vt eelmine küsimus)?
Saastekvoodi müügist saadavad investeeringud ei ole seotud linna 2011.a lisaeelarvega. Tegemist oli energiasäästu meetmega ja kahtlemata on iga hoone puhul (v.a uusehitused) võimalik olukorda paremaks muuta. Tallinna kõikides lasteaedades on küll kaasaegsed aknad, kuid fassaadide soojustamine ja küttesüsteemide kaasajastamine annaks kindlasti märkimisväärse säästu. Kuna aga rahastatavate objektide valikut ei saanud teha linn, siis esitasime täisnimekirja ja positiivne rahastamisotsus on tehtud 6 lasteaia osas. Eelistingimusi ega erikohtlemist linn küll nõutud ei ole.
Kalamaja lasteaia arengukavas 2008-2010 on märgitud, et lasteaed on kap.remontimata juba 50 aastat. Eelmises arengukavas (2005-2007) ette nähtud suuremad tööd jäid teostamata, kuna lsteaed plaaniti lülitada täisremonti minevate lasteasutuste nimekirja. Kas Kalamaja lasteaed on tänaseks selles nimekirjas ja millal on planeeritud alustada remonttöödega?
Tallinnas on kapitaalselt tervikuna renoveeritud suhteliselt vähe maju, kuid juhtide hea tööga on majad säilinud ja paljud vanemad maja ei vajagi täna kapitaalremonti. Kalamaja Lasteaed on endiselt lülitatud tervikuna renoveeritavate lasteaedade nimekirja. Sellega ühenduses ongi lasteaia initsiatiivil algatatud eelpool mainitud kinnistu laiendamise küsimus, et oleks võimalik renoveerimise käigus juurde ehitada saal ja täiendav rühmaruum, kuid selles osas hetkel lahendus puudub.
1. Kui palju investeeris linn lasteaedadesse aastatel 2006-2009?
2. Kui palju on linna eelarve aastatel 2006-2009 kasvanud, võrreldes aastatega 2000-2005? Kuidas on kasvanud hariduskulutuste osakaal eelarvest?
3. Kui suure osa linna eelarvest moodustasid investeeringud lasteaedadesse aastatel 2006-2009?
Aastatel 2006 – 2009 investeeris linn lasteaedadesse 400 849 000 krooni. Aastatel 2001-2005 on Tallinna linna kulutused (aastaaruannete järgi) kasvanud ca 1, 274 miljardit krooni. Aastatel 2006-2009 kasvas linna eelarve 1, 078 miljardit krooni. 2001. aastal oli hariduskulutuste osakaal linna eelarvest 30,6% ning 2009. aastal 32,2%. Lasteaedade investeeringud on aastatel 2006-2009 moodustanud linnaeelarvest keskmiselt 1,35%.
Kui suur tegelik koormus on kasvatajal, kes rühmas ette nähtud 18 lapse asemel peab töötama 24-26 lapsega, viima läbi nende vanematega arenguvestlused, pidama raamatut lapse arengu kohta, olema kursis tema tervisega jmt?
Lasteaiaõpetaja töökoormus kujuneb tema tööajast rühmas, see ei ole seotud laste arvuga. Linn maksab õpetajale kokkulepitud töötasu ka siis, kui on haiguspuhangud, koolivaheaeg, jõulud jms ning laste kohalkäidavus on väga madal. Haridusameti andmetel on Tallinna linnas keskmine kohalkäidavus 65%, mis 24-lapselise rühma puhul on 15 last. Loetletud töökohustused on seotud õpetaja tööspetsiifikaga, ilma neid tegevusi tegemata ja oma tegevust mõtestamata ei saa õpetaja võimaldada lastele kvaliteetset alusharidust ning õpetamise asemel võima rääkida lapsehoiust. Täna on koolieelsed lasteasutused haridusasutused, kus lapsi õpetatakse ja kasvatatakse, mitte ainult ei hoita.
Kas on mõttekas renoveerida lasteaedade köögid, kui samal ajal vähendatakse lasteaedade tulubaasi sedavõrd, et köögid tuleb sulgeda ja hakata toitu tellima väljastpoolt?
See küsimus oli päevakorras aastal 2004/2005, kuid lasteaedade üksmeelse otsuse põhjal ei soovitud loobuda oma köökidest ega hakata toitlustamise teenust sisse ostma. Seejärel vaadati lasteaedade köökide seisukord üle ning koostöös viidi need aastatel 2004 – 2007 vastavusse tunnustamisnõuetega. Toidu tellimise otsuse võib teha lasteasutuse juht, kui ta seda vajalikuks peab.
Miks on vabariigi valitsus keelanud Tallinna Haridusametile eraldada raha „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ linnaliste piirkondade arendamise lasteaedade renoveerimise ja ehitamise meetme alt, kus rahastusprotsent on väga soodne, ligi 100%?
Tallinna Haridusameti juhatajana ei oska ma kommenteerida Vabariigi Valitsuse otsuseid.
Miks on vabariigi valitsus sundinud Tallinna linna suunama eelarveraha mitte lasteaedadele, vaid näiteks avalike suhete arendamisse, mille eelarve linnakantselei all on aastatel 2005-2011 pea neljakordistunud, ja keelanud selle valdkonna rahastamise olulist kärpimist negatiivse lisaeelarve tingimustes?
Tallinna linna eelarve kinnitab Tallinna Linnavolikogu, see ei puuduta Vabariigi Valitsust.
Miks korraldas vabariigi valitsus eesotsas sotsiaalministriga Tallinna linna vastase kampaania, võttes vastu koolieelsete lasteasutuste tervisenõuete muudatused? Kuidas korraldati nende muudatuste rakendumine ainult Tallinna lasteaedadele?
Raske öelda, kuidas sattusid lauskontrolli alla just valdavalt Tallinna lasteaiad, seda peab küsima Sotsiaalministeeriumist. Selge on aga see, et selleks ajaks oli Tallinn saavutanud märkimisväärset edu uute lasteaiakohtade loomisel, mis ilmselt kelleski kusagil pahameelt tekitas.
Samas tunnustan igati sotsiaalminister Hanno Pevkuri tegevust, kes sai aru tekkinud olukorra absurdsusest ning oli valmis koostööks, et olukorrast välja tulla, ning koostöös leidsime ka lahendused.
Kas lasteaedade rühmade suuruse piirid on paika pandud vaid lapse kohta tulevast põrandapindalast lähtuvalt? Miks erinevat tüüpi rühmades on see piirarv siis erinev, erirühma lapsed hingavad ju sama palju süsihappegaasi välja kui terved lapsed?
Erivajadustega laste rühmade suurused ei olene põrandapinnast, vaid nendes on laste arv vähendatud tulenevalt laste erivajadustest. Eesmärk on võimaldada neile keskkond, mis toetaks iga lapse õppimist, arengut ja kasvamist tema erivajadust arvestades.
Milles seisnes tervisekaitsenõuete „oluline karmistamine“ Terviseameti poolt 2010. aastal? Teadaolevalt jäi näiteks lapse kohta tuleva põrandapindala nõue täpselt samaks.
Kuidas on võimalik, et kuigi linn on viimasel kolmel aastal vähendanud lasteaiakoha maksumust munitsipaallasteaedades, ei ole rahastamine ametnike sõnul ometi vähenenud?
See on nüüdseks juba lahendatud probleem, kusjuures tunnustan veel kord sotsiaalministri tegevust, kes sai aru tekkinud olukorra absurdsusest ning kellega koostöös leidsime ka lahendused. Seetõttu ei tahaks seda teemat taas kord üles võtta, seda enam, et möödunud kevadel sai sellest väga palju räägitud.
Kuna küsimus on aga esitatud, siis tuletan seda siiski lühidalt meelde. Sotsiaalministri määrus nr. 64 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded“ võeti vastu 1999. aastal, alates 1. jaanuarist 2010 hakkas kehtima selle määruse muudetud versioon. Kui seni kehtis määrus uute ja renoveeritavate majade kohta, töötavates lasteaedades tuli tagada maksimaalselt parimad tingimused, siis muudatuse tõttu hakkasid samad nõuded kehtima ka 50-60 aastatel ehitatud majade kohta. Kui uue seaduse valguses hakati ruumide pindalasid üle mõõtma, selgus, et WC-des või riietusruumides ei ole tagatud 1 m² lapse kohta ning ettekirjutus laste arvu vähendamiseks rühmas oli paratamatus. See, et rühmaruumides võis põrandapinda olla piisavalt, ei olnud enam argument. Kordan veel kord – see on tänaseks juba lahenenud olukord.
Mis puutub rahastamise mahtu, siis 2010. aastal oli alushariduse eelarveks 46 017 000 eurot ning 2011. aastal 46 248 000 eurot. Millal lõpetab haridusamet lasteaedade juhatajate ning nende kaudu õppetajate survestamise igasugu allkirjade küsimises, hoolekogude vait sundimiseks, koormuste vähendamiseks tööta jäämisega ähvardades jne?
Tallinna haridusamet ei survesta lasteasutuse juhte ja õpetajaid küll ühelgi Teie poolt kirjeldatud viisil. Ma ei mäleta oma tööajast haridusameti juhatajana ühtegi juhust, kui haridusamet oleks korraldanud lasteaedades mõne allkirjade kogumise kampaania või midagi muud sellist. Kui seda on tehtud, siis teiste erinevate organisatsioonide poolt. Hoolekogusid näeme me samuti pigem võrdväärse partnerina, mistõttu on alates 2010/2011. õppeaastast võimalikult paljude hoolkogude koosseisus ka Tallinna Haridusameti spetsialistid.
