Paet: võiksime kaaluda Ukraina sõjapõgenikele ajutise varjupaiga andmist

Eurosaadik ja endine välisminister Urmas Paet leiab, et Eesti võiks kaaluda varjupaigataotluse esitanud ukrainlastele ajutist asüüli andmist.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et 54 Ukraina kodanikku on esitanud tänavu Eestile varjupaigataotluse, kuid ükski pole seda saanud. Tegemist on Ida-Ukrainast sõja eest põgenejatega.

"Ega neid variante on tegelikult erinevaid. Üks on selline lõplik asüüli andmine, mida Eesti on ka erinevatel aastatel teinud konfliktipiirkonnast saabunud või tagakiusatud inimestele. Aga lisaks sellele on põhimõtteliselt anda ka nö ajutist kaitset. Seda võiks rakendada nende puhul, kelle suhtes on eeldus, et nad lähevad mõne aja pärast koduriiki tagasi," rääkis eurosaadik ja endine välisminister Urmas Paet Kuku raadio saatele "Luubi all" antud intervjuus.

Paeti sõnul ei tea ta täpselt konkreetsete Ukraina inimeste lugusid, kuid tema arust võiks tõesti mõelda sellele, et mõne inimese puhul võiks seda ajutist kaitset kaaluda.

Paet lisas ka, et arutelud Ukraina inimestele asüüli pakkumise üle käisid ka juba tema ministriks olemise ajal, kuid kuna neid otsuseid teeb siseministeeriumi haldusalasse kuuluv ametkond, siis sai tema vaid ettepanekuid teha.

Eurosaadiku sõnul tuleks eriti kaaluda juhtumeid, kus inimesel on Eestis elavaid sugulasi või muid lähedasi.

1. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveamet (PPA) lükanud tagasi kolm Ukrainast tulnud taotlust ja lõpetanud kuue menetluse. Ühtegi taotlust pole rahuldatud. „Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel hinnatakse kõigepealt, kas inimene on pagulane. Ehk hinnatakse võimalikku tagakiusu ohtu rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast,” selgitas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk Päevalehele.