Paet ütles Kuku raadiole, et järgmisena saab NATO liikmelisuse tegevuskava ehk MAPi ilmselt Bosnia ja Hertsegoviina ning MAPi võib see riik saada kevadel Tallinnas toimuval kohtumisel. Gruusia ja Ukraina liitumisel on endiselt palju probleeme. Paet tunnistas, et mitmed NATO liikmed on mures nende riikide geograafilise asendi tõttu. Ukrainas on Paeti sõnul probleemiks ka see, et rahvas ei toeta väga NATOga liitumist.

Brüsselis kohtusid ka Venemaa ja NATO liidrid. Otsustati teatud valdkondades koostööd jätkata. Samal ajal jäädi Paeti sõnul erimeelsustele Gruusia küsimuses ja Gruusia separatistlike piirkondade tunnustamises. Paet ütles Kuku raadiole, et kootöö jätkamine ei ole Venemaale järeleandmine.

Brüsselis tutvustas Venemaa välisminister Sergei Lavrov põgusalt ka Venemaa uut julgeolekukokkulepet. Paet ütles, et NATO riigid on seisukohal, et seda lepet võib arutada küll, aga õige koht on Euroopa koostöö ja julgeolekuorganisatsioon (OSCE).

Eesti seisukoht on Paeti sõnul selline, et ka täna on rahvusvahelised kokkulepped piisavad, juhul kui kõigil osapooltel on tahe koostööd ja turvalisust Euroopas suurendama. Venemaa pakutut pidas Paet üldsõnaliseks.

Paet ütles, et põhjuseid, miks Venemaa julgeolekukokkuleppega välja tuli on mitu. Esiteks soovib Venemaa, et Euroopas temaga rohkem arvestataks, teiseks on Venemaa häiritud NATO laienemisest, eriti artiklist 5, mis ütleb, et NATO liikmele kallaletungi korral tulevad teised organisatsiooni liikmed appi.