„Seni ei ole Venemaa meile ametlikult kuidagi teada andnud, et neli Eesti kodanikku oleks kinni võetud. Ei ole teada, kas need on ikka Eesti kodanikud ja mis on nende nimed ja kinnipidamise asjaolud,“ ütles välisminister pressikonverentsil.

„Peale teate saamist oleme suhelnud Vene välisministeeriumiga Moskvas, Vene saatkonnaga Tallinnas, Venemaa piirivalvega, Venemaa Intrepoli esindusega, FSBga, Vene kaitseministeeriumiga — terve rea asutusega. Ometi ei ole saanud ühtki kinnitust, kas ja kes on täpselt kinni peetud,“ ütles Paet ja avaldas lootust lähiajal siiski infot saada.

Kui aga selgub, et Eesti kodanikud on tõesti kinni peetud, siis rakendub välisminister Paeti sõnul Venemaaga sõlmitud konsulaarkonvetnsioon, mille kohaselt teise poole kodaniku kinnipidamisest peab teatama nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt kolme ööpäeva jooksul.

Rahvusvaheline reeglistik sätestab, et kui piraadid tabatakse avamerel või mõne riigi majandusvööndis, siis on ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt igal riigil õigus laevu kinni pidada, piraate vahistada ja määrata neile karistus selle riigi seaduste järgi, kes piraadid kinni pidas.

Konsulaarkonventsioonis on kirjas ka see, kuidas kinnipeetutega tuleb ümber käia. „Kinnipeetul on õigused, tal peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaaditeenus ja vajadusel ka tõlge kinnipeetule arusaadavasse keelde,“ rääkis Paet.

„Konsulaarametnik saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ja vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale ja sõlmitud lepingutele. Kinnipeetu või tema lähedaste palvel külastab konsualaarametnik teda ka kinnipidamisasutuses.“

Eesti välisministeerium esitas Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas noodi, et küsida selgitusi laevaga Arctic Sea seotud asjaolude kohta ning saada kinnitust väidetele, et kinnipeetute hulgas on Eesti kodanikke.