Trump andis Saksa ajaleht Bildile ja Briti ajaleht Timesile intevjuu, milles kritiseeris NATOt selle eest, et see ei tegele terrorismivastase võitlusega.

Paet ütles, et NATOs ongi asju, mida saab paremini teha. NATO osales küll Afganistani sõjas, aga Paeti arvates võiks NATO ka senisest enam tegeleda terrorismivastase võitlusega liikmesriikides, seda koostöös nii ELi kui kolmandate riikidega. Eriti puudutab see luureinfo vahetamist riikide vahel.

Trump arvas samuti, et Venemaaga saab mingeid diile teha. Paet oli selles küsimuses skeptiline. Muidugi tahaks ka lääs, et lõppeks Süüria kodusõda, sõda Ukrainas ning et Põhja-Korea ei muutuks oma naabritele senisest ohtlikumaks. Venemaal on kõigis neis küsimustes oma mõju, aga see eeldab, et ka Venemaa oleks valmis omapoolseteks vastutulekuteks.

Mis puudutab tuumarelvastuse piiramise läbirääkimisi, millest Trump rääkis, siis ka tuumarelvastuse piiramine oleks hea, aga vaid kahepoolselt, nentis Paet. "Ühepoolseid hea tahte avaldusi teha ei saa. Kui lääneriigid otsustavad näidata head eeskuju, aga Venemaa või Hiina kaasa ei tule, siis annab see soovitule vastupidise tulemuse," arvas Paet.

Trump arvas samuti, et Euroopa Liidust lahkub veel riike. "Jagan hinnangut, et Euroopa Liitu ta väga kõrgelt ei hinda. Ta eelistaks kahepoolseid suhteid suuremate riikidega," ütles Paet.

Ta juhtis tähelepanu, et esimene eurooplasest külaline Trumpi juures oli Nigel Farage, kes oli üks brittide Euroopa Liidust lahkumise kampaania eestvedajaid. Briti peaminister Theresa May peab aga ilmselt oma kohtumist Trumpiga veel ootama.

"Trump kas ei mõista Euroopa Liitu või ei pea seda millekski," ütles Paet. Ta usukus siiski, et ametisse saades mõistab Trump ELi tähtsust.

Paet ei uskunud siiski, et Trump võiks proovida Euroopa Liidu lagunemisele kaasa aidata. Kõige halvemal juhul jääks Trump lihtsalt ükskõikselt pealt vaatama, mis juhtub.