Paet tuletas meelde, et riigikogu mõistis 18. juuni 2002. aasta avalduses „Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis“ hukka nii Nõukogude Liidu kui Saksa okupatsiooni ning ka mõlema okupatsioonirežiimi kuriteod.

Seega ei saa välisministri hinnangul vabadusvõitlejateks nimetada üksnes neid isikuid, kes võitlesid Nõukogude Liidu okupatsiooni vastu, jättes tähelepanuta Saksa okupatsiooni vastu võitlejad. Samas ei saa ka kõiki Saksa okupatsiooni vastu võitlejaid lugeda vabadusvõitlejateks, kuna oli neid, kelle tegevus teenis hoopis muid eesmärke, näiteks hävituspataljonid.

"Seega, kui veelkord Eesti vabaduse eest seisnuid tunnustada, siis võiks see olla suunatud kõigi nende tunnustamisele, kes võitlesid Nõukogude ja natsi-Saksamaa okupatsioonide ajal iseseisva demokraatliku Eesti eest," leidis Paet.

Kuna konkreetset eelnõu veel ei ole, lubas Paet selle koostamise ajal esitada ka oma seisukohad selle autoritele.