Ametlikult välisministeerium sellist põhjendust ei kasuta, kuid mitme anonüümsust palunud poliitiku ja ametniku sõnul on põhjus osaliselt just selles, vahendab Eesti Päevaleht.

“Tahame, et Lennart Meri ausammas tuleks meie ligidale, sest tema oli meie esimene välisminister ja kaasaegse välisministeeriumi rajaja,” sõnas välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste.

Üheks võimalikuks asukohaks pakkus Halliste välisministeeriumi esist Islandi väljakut. Praeguste plaanide kohaselt peaks sinna kerkima Eesti reservohvitseride kogu eestvõttel mälestusmärk eesti rahva vastupanule Nõukogude ja Saksa okupatsioonidele. Nõukogude ajal seisis samas kohas Lenini monument.

Reservohvitseride kogu on juba korraldanud konkursi oma mälestusmärgi rajamiseks ning täna vaadatakse esmakordselt 15 laekunud tööd üle. Mälestusmärgi rajamiseks on annetatud üle 200 000 krooni ning selleks on loa andnud ka Tallinna linnavalitsus, kelle maal monument asuks. Mälestusmärgi rajamist juhtiv Eerik Niiles Kross ei soovinud eile tekkinud delikaatset olukorda kommenteerida.

Eesti Päevalehe andmetel pole välisministeerium Lennart Meri perekonna käest küsinud arvamust monumendi rajamise kohta. Välisministeerium soovib, et ausamba lahkunud presidendile saaks püsti pooleteise aastaga, vabariigi 90. aastapäevaks.