Paet nõuab Venemaalt energiaharta lepingut
Euroopa Komisjoni volinik Margot Wallström andis välisministritele ülevaate Lissaboni strateegia täitmise aruandest, mis sisaldab ka põhjalikku majandus- ja tööhõive analüüsi.
Komisjoni hinnangul on Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimisel seni saavutanud väga häid tulemusi, olles Soome, Rootsi, Taani, Iirimaa ja Luksemburgi kõrval ainuke kolm aastat tagasi liitunud liikmesriik, kellele komisjon ei pidanud vajalikuks anda ühtegi ametlikku soovitust poliitika korrigeerimiseks ja selle elluviimise parandamiseks, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
Välisministri hinnangul näitab komisjoni aruanne, et Eesti on oma reformidega olnud õigel teel. Ta rõhutas, et kõige olulisem on reformidega jätkamine, mis eelkõige tähendab konkreetsemat tegutsemist ning kokkulepitud eesmärkide täitmist.
Välisministrid arutasid põhjalikult Euroopa Liidu energiaalast koostööd teiste riikidega ning hindasid komisjoni hiljuti avaldatud energiapoliitika edendamise ettepanekuid vajalikuks ning heaks. Ministrite hinnangul peab energial olema Euroopa Liit välispoliitikas suurem roll, sest kuigi hiljutised energiatarnimisega seotud probleemid ei tekitanud häireid Euroopa Liidu varustuskindluses, vähendavad sellised juhtumid liikmesriikide üldist energiajulgeolekut.
Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa Liidu energiaalaste välissuhete arendamiseks. “Euroopa Liit peab energiaküsimustes olema üksmeelne. On kahetsusväärne, et energiat kasutatakse poliitilise mõjutusvahendina, nagu see on juhtunud Gruusia puhul. Vaidlusküsimused energiahindade ja -koguste üle ei tohi takistada energiatarnete transiiti kolmandatesse riikidesse. Vaidlused tuleb lahendada lähtuvalt energiaharta lepingust, mille peavad ratifitseerima ka Venemaa ja Valgevene,” ütles Paet.
