Paet: meeleolu Ukrainas on must

Ukrainast naasnud Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles, et olukord seal on väga vilets, inimeste meeleolu on must ja väga oleks vaja, et Euroopa Liit saadaks Ukrainale julgustava sõnumi.

Sel nädalal toimub Riias idapartnerluse tippkohtumine, kust Ukraina loodab saada viisavabadust Euroopa Liiduga ja selget perspektiivi, et kui Ukraina täidab kõik tingimused, on Ukrainal võimalik kunagi ka Euroopa Liidu liikmeks saada. Paet nentis, et arvatavasti ei saa Ukraina kumbagi.

Suvel tulevad Venemaale kehtestatud sanktsioonid uuesti arutusele, sest neid on vaja pikendada. Kui neid ei pikendata, kaotavad nad automaatselt kehtivuse, sest sanktsioonide pikkuseks on üks aasta. Selles küsimuses on lootust, et sanktsioone siiski pikendatakse.

Paet käis Ukrainas koos grupi Euroopa Parlamendi liikmetega. "Kohtumine peaminister Jatsenjukiga oli nukker igas mõttes," nentis Paet. Ukraina idaosas käib endiselt madala intensiivsusega sõda, vaherahujoonel tulistatakse iga päev.

Kaitseliini hoidmine maksab palju raha, sõjategevuse eest on põgenenud 1,2 miljonit inimest ja iga sõjategevuse ägenemine ähvardab nende arvu kasvatada. Investeerida keegi taolisesse ebakindlasse riiki ei julge, ka kaubavahetus välisriikidega on langenud.

64 tonni klaasikilde

Majandusreformide käigus on samal ajal vaesunud suur hulk elanikkonda, sest reformide esimese sammuna viidi majandus üle turumajanduslikele suhetele ja lõpetati kodukulude subsideerimine. See on aga hoogsalt kasvatanud pahameelt valitsuse vastu.

Ta käis ka rindejoonel Širokino külas, mis on jagunenud separatistide ja Ukraina valitsusvägede vahel. Samuti käis ta rindelähedases Mariupoli linnas, mille kohta oletatakse, et see linn võiks olla üks peamisi venelaste uue rünnaku sihtkohtasid.

"Kohalikud inimesed on pinges, inimesed tahavad vaid rahu, et sõda lõppeks," lausus Paet. Jaanuaris toimus Mariupoli vastu raketirünnak, kus hukkus 30 inimest. Paeti sõnul koristati peale rünnakut linnatänavatelt 64 tonni klaasikilde.

Üheks võimaluseks, kuidas Eesti saaks Ukrainat aidata, olekski humanitaarabi andmine näiteks Mariupoli suguste linnade elanikele, et inimestel oleks võimalik oma kodusid taastada. Samuti vajavad abi põgenikud, kes tihti on kodust põgenedes kõik kaotanud. Abivajadust näeb Ukrainas igal sammul.

Reformiplaanid

Rindelähedases Volnovahha asulas oli näiteks kohaliku haigla sisustus Paeti sõnul pärit umbes Teise maailmasõja järgsest ajast ja seal töötas kaks kirurgi, kes töötasid sisuliselt lakkamatult. Suurim humanitaarabi andja selles piirkonnas ongi Eesti, mistõttu kohalikud imestasid Paeti sõnul, kuidas väike Eesti jaksab nii palju aidata. Taolist humanitaarabi andmist tuleks tema sõnul igal juhul jätkata.

Samuti peaks Eesti riik hoidma Ukraina teemat pidevalt Euroopa Liidu tasemel üleval, et Ukraina teema ei ununeks ega vajuks kuhugi tahaplaanile, nagu juhtus näiteks Süüria kodusõjaga.

Peaminister Arseni Jatsenjukiga kohtumiselt sai Paet ka ülevaate Ukraina reformide käigust. Esimeseks reformiringiks oligi turgu moonutavate subsiidiumite kaotamine. Teiseks on kavas reformida energeetikasektorit, mis oli seni täis korruptiivseid skeeme. Energeetikafirmasid tahaks Ukraina ka erastada, aga seda häirib riigis valitsev ebakindlus. Kolmandaks oluliseks teemaks on muidugi korruptsioonivastane võitlus, mis peab sisaldama ka õiguskaitsesüsteemi reformi.