Arutades Euroopa julgeolekuolukorda märkis Paet, et Norra on Eestile oluline partnerriik NATOs. „Jagame Norraga, kes on andnud tõhusa panuse allianssi võimekusse, olulistes küsimustes ühiseid seisukohti,“ lausus välisminister. Paet rõhutas Norra panust Eesti, Läti ja Leedu õhuturbesse. „Loodame, et Norra kaalub võimalust edaspidi kasutada alalise baasina Ämari lennujaama,“ lisas ta.

Energiajulgeoleku tagamisest kõneldes märkisid Paet ja Helgesen Euroopa Liidu koostöö olulisust Norraga. „Peame väga oluliseks arendada koostööd Põhja-Balti regioonis, et ehitada uusi energia- ja transpordiühendusi ja mitmekesistada tarneallikaid. Lisaks piirkonna konkurentsivõime ja majandusliku heaolu suurendamisele on need sammud vajalikud piirkonna julgeoleku kindlustamiseks,“ sõnas välisminister Paet. „Samuti töötame Balti ühtse gaasituru loomise nimel. Ka Norra gaas on näiteks vedeldatud kujul oodatud konkurentsi pakkuma,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti ja Norra kaubandussuhtlus on tihe. „Norra on meile tähtsuselt seitsmes ekspordi sihtriik ning olulisuselt viies investor,“ lisas Paet, märkides, et Eestis tegutseb üle 400 Norra osalusega ettevõtet.

Veel kõnelesid Paet ja Helgesen koostööst infotehnoloogiavallas ning ELi ühtsest digiturust. „Oleme valmis alustama Norraga dialoogi digiallkirjade vastastikuseks tunnustamiseks,“ lisas välisminister Paet, märkides, et Eesti peab vajalikuks keskendumist reaalset majanduslikku kasu andvatele algatustele, nagu seda on näiteks digiallkirjade senisest laiem kasutuselevõtt ELis. „ELi ühtse digituru loomine aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele Euroopas,“ lisas ta.

Ministrid kõnelesid ka Ukraina–Venemaa konfliktist, kus on esmatähtis Vene vägede lahkumine Ukrainast ning Ukraina täielik kontroll oma piiride üle.