Välisminister Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et täna lisandub kunagise vangla rõhuvatele seintele uus kivi, mis aga ei ole vangistajate ega tapjate, vaid hoopis vabaduse teenistuses. „See, „konvoiga nr 73“ okupeeritud Prantsusmaalt okupeeritud Eestisse toodud inimeste mälestuseks avatav kivi kõneleb sellest, et meil on vabadus mälestada ning kohustus mäletada,” rõhutas Paet välisministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul seob meid eurooplastena ühine ajalooline mälu, mille talletamine tulevastele põlvedele kannab olulist rolli, et taoliste traagiliste ajalooliste sündmuste kulg oleks tulevikus välistatud, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

"Head prantsuse sõbrad, usun, et me, eestlased, suudame Teie kaotusi Teises maailmasõjas mõista ja ka seda traagilist sündmust mäletada, kuivõrd oleme ise rahvana kaotanud kümneid tuhandeid kaasmaalasi, kes hukkusid nõukogude võimu poolt deporteerimise ja repressioonide tagajärjel," ütles kaitseminister.

Välisminister Paet meenutas, et mälestuskivi avatakse paigas, mis on olnud paljude traagiliste inimsaatuste ning võõrvõimude vaheldumise tunnistajaks. 1940. aastal, mil Eesti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, jätsid selles vangimajas oma elu mitmed Eesti riigimehed, ühiskonna- ja kultuuritegelased, kellest paljude saatus on tänini täpsemalt teadmata. „Tapmised ja küüditamised puudutasid kõiki Eesti kodanikke. Nõukogude okupatsiooni jooksul deporteeriti Eestist ka pea 10 protsenti siinsest, rohkem kui 4000-liikmelisest juudi kogukonnast,” ütles Paet.

Eelmise sajandi pöördelisi sündmusi meenutades märkis välisminister Paet, et 1941. aasta juulis asendus nõukogude okupatsioonivõim Natsi-Saksamaa omaga. 1000 Eestisse jäänud juudi rahvusest Eesti kodanikku tembeldati vaenlasteks ja hukati Saksa okupatsioonivõimu eestvõttel. „Natsid kuulutasid Eesti juudivabaks ning tõid aastail 1942–1944 kogu oma võimu alusest Euroopast siin rajatud laagritesse rohkem kui kümme tuhat juuti, kellest peaaegu kõik hukati,“ ütles Paet ja lisas, et holokaustiohvrite nimekirja täpsustamine toimub veel tänagi.

1944. aasta maikuus toodi „konvoiga nr 73“ okupeeritud Prantsusmaalt okupeeritud Eestisse viis vagunit umbes 300 inimesega. „Vaid mõne aasta eest oli hävitatud vana ja õitsev demokraatia – Prantsusmaa ja noor, kuid arenev Eesti, kes oli juudi rahvale lubanud kultuuriautonoomia juba 24. veebruaril 1918 avaldatud iseseisvusmanifestiga,“ meenutas Paet.

„Tänane mälestuskivi avamine annab meile aga tunnistust sellest, et õiglus võitis pärast rasket heitlust ka sel korral, kuigi mitte kõikjal korraga ning täielikult. Kuid peamine on, et lõpuks ikkagi võitis,” rõhutas Paet oma sõnavõtu lõpetuseks.

Mälestuskivi avamine sai võimalikuks tänu assotsiatsiooni „Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse abile.

Nii Prantsusmaa kui Eesti kuuluvad liikmesriikidena Holokausti Hariduse, Mälestamise ja Uurimise Rahvusvahelisse Rakkerühma (Task Force for International Co-operation on Holocaust Education, Remembrance and Research) ja aitavad sel moel kaasa holokausti mälestuse jäädvustamisele ja meie tuleviku kujundajate – noorte – vastutustundlikule harimisele.