Paet ütles, et hoolimata viimastel aastatel Erdogani valitsuse suurenenud survest sõnavabadusele, ajakirjandusele ja opositsioonile, ei tähendanud see viimaste toetust võimu jõuga kukutamisele, mis sai riigipöörajatele ka saatuslikuks, sest ühiskonnas polnud selleks piisavalt kandepinda.

"Läbikukkunud riigipöörde õppetund peaks Erdoganile olema nende käitumine, kes andsid panuse riigipöörde ebaõnnestumisse. Ja see on muuhulgas ühiskonnaosa, kellesse ta on päris karmilt suhtunud ehk ajakirjandus ja opositsioon. Loodetavasti ei anna läbikukkunud riigipööre Erdoganile veelgi indu ja põhjust kruve senisest enamgi kinni keerama hakata," lisas ta.

"Ilmselt tegidki riigipöörajad valearvestuse, et kuna viimaste aastate tegevusega on Erdogan ära pahandanud nii paljud Türgis kui väljaspool seda, on see piisav toetuse saamiseks tema jõuga kukutamiseks. See nii ei olnud ning peale jäi hoiak, et rahva poolt valitud presidenti ja valitsust jõuga maha ei võeta," ütles Paet.

Mis edasi saab, sõltub eurosaadiku arvates nüüd paljuski Erdoganist. Kas ebaõnnestunud riigipööre loob eelduse suuremaks sisemaiseks ühtsuseks ja leppimiseks või juhtub vastupidine - Erdogani võim tugevneb veelgi ning vaenlaste otsimine ja karistamine läheb taas uue hooga lahti. Sellega kaasneb tõsine risk demokraatiast eemaldumiseks.

"Ka Euroopa Liidul on edasises nüüd oma osa, sest EL väljendas pingelise öö jooksul selget toetust Türgi valitud juhtidele ehk Erdoganile. Nii on ka ELil ülesanne aidata tagada, et Türgi demokraatiat ei ootaks ees suurem tagasilöök.

Pingeline öö tõi siiski esile, et Türgil on Euroopa Liidule lähenemisel veel pikk tee käia. Juba ainuüksi fakt, et sõjaväeline riigipöördekatse ikka veel võimalik on, näitab selle teekonna pikkust."