Paeti sõnul on Eestil nagu kõigil teistel liikmesriikidel õigus arvamust avaldada ja väljendada oma seisukohta Euroopa Komisjoni soovituse osas. "See peaks olema adekvaatselt argumenteeritud, siis on sellele arvamusele võimalik ka tuge saada teistelt," lisas ta.

"Otsustada saab Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide ehk Euroopa Nõukogu istungil. Kõigil riikidel on seal võimalik ja vajalik oma seisukohta väljendada ja põhjendada. Selle tulemusel tekib otsus," kirjeldas Paet protsessi.

Et hinnata, kas üle 300 põgeniku on palju või vähe, tuleb vaadata, kuidas see number kujuneb. "Kõigepealt tuleb vaadata, miks on jõutud just sellise ettepanekuni. Samas kui meist suurematel riikidel Lätil ja Leedul on see väljapakutud arv väiksem," leidis Paet.

Ka tuleb tema sõnul koos teiste riikidega arutada vabatahtliku ja kohustusliku süsteemi eripärasid ning nii riske kui võimalusi. Mingit otsust pole praeguseks langetatud.

Eestile on igal juhul tegemist uue olukorraga, sest seni on varjupaiga saajaid olnud väga vähe. Eesti on olnud ses osas ELis viimasel kohal, et see ei tähenda, et Eesti pole võimeline pagulaste arvuga toime tulema.


"Pärast mõningast ettevalmistust kindlasti suudaks. Samas on ajutisest hoolekandest olulisem nende palju kannatanud inimeste integreerumine ühiskonda ja selles on oluline koht õppimis- ja töötamisvõimalusel."