Leedust tuli just teade, et seal vähendatakse ametnike ja polii­tikute palku 10%. Lätis vähendati 15%. Kas meil võib sama tulla?

Ei välista, et Eestis ei või sama tulla, ja ma olen seda ka varem öelnud. 11% on juba vähendatud.

Vähendati tegevuskulusid, aga kas palgad on külmutatud, s.t neid pole vähendatud?

Eri ministeeriumides on eri seis. On ministeeriume, kus palgafondi on vähendatud 32%. Labidaga pole siin enam midagi võtta. Edasisteks kärbeteks on kaks varianti: kas tehakse palgakärbe või struktuursed reformid, vä­hendades ametikohti.

Kui suurele eelarvekärpele peavad Eesti inimesed silma vaatama?

Punane tuluke süttis detsembrikuu laekumiste peale, sest neid tuli miljardi võrra vähem, kui oli prognoositud. Kui võtta aluseks miljard alalaekumist kuus, siis on võimaliku kärpe maht — et kolme protsendi piiresse mahtuda — alates viiest miljardist. Minu soov on, et kärbe tehtaks ära juba veebruari jooksul.

Kas pole tõsi, et ees seisva kärpe kokkusaamiseks ei piisa enam 50 või 36 miljoni võtmi­sest siit-sealt? Kui rääkida polii­tikutega, siis nad ootavad ra­handusministri ja -ministeeriumi initsiatiivi ning ette­pa­ne­kuid. Ka inimesed ootavad selget sõnumit. Milleks nad peaksid valmis olema?

Inimesed peaksid olema valmis selleks, et tuleb kulude kokkuhoid. Arvatavasti ei ole valdkonda, kus seda ei toimuks. Ajad on sellised.

See on näiteks sotsiaal-, haridus- ja kaitsevaldkond.

Aga vaadake, täna, 21. jaanuaril ma seda küll ei ütle. Kuid ma eeldan, et 21. veebruaril on need kärped tehtud.

Me käime siin nagu ümber kuuma pudru. Kas te esitate ettepaneku, et näiteks pensionid külmutataks?

Kui koalitsioonis lepitakse kokku, et sellistes sotsiaalpoliitikates tehakse suuri muudatusi, siis ei saa seda välistada.

Te olete ometi osa koalitsioo­nist? Kas te toetaksite seda?

Kõik sõltub sellest, milline tuleb poliitiline kokkulepe. Mulle avaldati täna sellega Isamaaliidu fraktsioonis juba survet!

See on selline hea poliitiline udujutt, kuid ei aita kärpida. Ma ei näe võimalust, kuidas te selle viis miljardit ilma kokku saate.

Ei ole, ei ole poliitiline udujutt. Küsimus on selles, et mitte mi­da­gi ei otsustata enne, kui on kokkulepe.

Ja kui küsida, mida teie kärbiksite, siis te ei ütle?

Ei ütle! Enne kui pole poliitilist otsust taga.

Kus on kärpimise piir? Millal tuleb sein ette, kui Eesti peaks ütlema, et me ei ohverda riiki euroalasse pääse­mi­seks?

Euro nimel ei alandata pensione kindlasti. Aga teisalt ei saa ka turvalisuse ja hariduse miinimume kaotada. Kui oleks vaja 15 miljardit kärpida, siis ei saa enam adekvaatsest jutust rääkida. Sellistes tingimustes ei saaks rääkida enam euro ega isegi nende Sõrve sääre kuldmüntide kasutuselevõtust, mis nad siia jätsid.


Riigieelarve peab valmima mais

Rahandusminister Ivari Padari sõnul läheb koalitsioon lõhki, kui enne europarlamendi valimisi suuri poliitilisi otsuseid ei tehta.

Päevaleht uuris, kes on uus minister, kui Padar europarlamenti läheb ning kas uut mi­nistrit ei peaks endale lähemale tooma, et ta eelarve tegemise aegsasti selgeks õpiks.

Padari sõnul pole selle kohta otsust tehtud. “Teisalt, mai­kuu lõ­puks peaks saama palju eel­tööd tehtud, ja kui ei saa, siis on see Eesti jaoks kehv. 7. juunil toimuvate parlamendivalimiste järel peaks olema järg­mi­se aasta eelarve vundament laotud. Enam ei tohi minna nii nagu eel­misel aastal, kui õitsval hei­na­ajal eel­arvega tegeleti,” märkis ta.

“Kui mai jooksul juuniks suuri poliitilisi otsuseid ei langetata, siis on see valitsus ammendu­nud,” nentis Padar. Siis pole te­ma sõnul uut rahandusministrit vaja, kutsutagu ametipostile kas­ või Strauss-Kahn.