"Eelmise aasta jaanuaris oli riigikogus arutlusel seaduseelnõu, mille eesmärgiks oli täiendada vanaduspensioni ootel olevate päästeteenistujate toetuse regulatsiooni. Eelnõu seaduseks saamisel oleksid päästetöötajad ning demineerijad saanud õiguse vanaduspensioni ooteajale. Eelnõu hääletati riigikogu menetlusest välja. Valitsuskoalitsioon lubas seda küsimust arutada 2012. aasta teises pooles koos teiste sooduspensionitega. Lubadustest kahjuks kaugemale pole jõutud," rääkis Suigusaar.

"Aastapäevad hiljem, veebruaris 2013, pidi päästjateni jõudma ministri lubatud vähemalt viieprotsendiline palgatõus. Kahjuks reaalne elu näitab muud ja sissetulekute tõus ei jõudnudki kõigi päästjateni," sõnas Suigusaar.

Suigusaar märkis, et kaotajaiks jäi näiteks osa alarmsõidukijuhte, kellele siiani maksti suurema vastutuse eest lisatasu. "Alarmsõidukijuht on päästja, kes peab tagama nii enda ja meeskonna kui ka kaasliiklejate ohutuse sündmuskohale sõites. Sündmuskohal täidab ta päästeülesandeid ja sündmuse lõppedes toob päästemeeskonna ja tehnika ohutult tagasi. Alarmsõidukijuhi lisatasu enam ei maksta ja seega nende jaoks, kellelt see tasu ära võeti, jäi reaalne palgatõus kahe protsendi piiresse," selgitas Suigusaar.

"Võiks arvata, et niigi madala sissetulekuga päästjate nöökimine sellega lõpeb. Päästjate ootus oli kahjuks ennatlik. Alates 1. aprillist hakkab kehtima uus avaliku teenistuse seadus (ATS). Päästeamet teatas, et päästjale, kellega on juhtunud tööõnnetus, ei maksta enam töölt eemaloldud aja eest päevaraha."

Vigasaanule enam päevaraha ei maksta

"Varem olid päästjad kindlustatud kindlustusfirmas. Kuna firmale tuli maksta küllaltki suuri summasid kindlustamise eest, otsustas päästeamet võtta kindlustuse enda peale. Kui päästjaga peaks juhtuma päästesündmusel tööõnnetus või ta saab raske vigastuse, siis maksab päästeamet talle peadirektori 2011. aasta käskkirja järgi sunnitud töölt eemal oldud aja eest päevaraha."

"See tagasihoidlik soodustus andis ohtlikus situatsioonis töötajatele natukenegi kindlustunnet. Nüüd peab päästja mõtlema teisi päästma minnes eelkõige enda ohutuse peale. Kui teisi päästes juhtub tööõnnetus, siis peab ta pere sellega ise hakkama saama," sedastas Suigusaar.

"Päästeameti põhjendus päevaraha maksmise lõpetamise kohta on veider. Kehtima hakkav avaliku teenistuse seadus ei lubavat seda maksta ametnikele. Enamik päästjaid on tööl töölepinguga (st ei ole seaduse mõistes ametnikud). Päästeameti sõnul aga ei tohiks vahet teha töölepinguga päästja ning ametnikena töötavate päästetöö tegijate vahel. Võrdsuse saavutamiseks ei maksta päevaraha enam kellelegi, kuigi selleks puuduvad igasugused sisulised juriidilised takistused. Tegemist on järjekordse reaalse päästetöö tegijate mõnitamisega," leiab Suigusaar.

"Alles jääb küsimus motivatsioonist. Päästeamet ei suuda päästjaid motiveerida sisuliselt mitte millegagi. Madalale töötasule lisandub ebausaldusväärne asjaajamine, suhtlemispuudulikkus ning viimasena ka riski piiril töötavate inimeste enesekindluse lammutamine. Kuhu edasi?"

Päästeamet: päästekomandodes tõusid palgad kuni üheksa protsenti

"Veel eelmisel aastal maksti sama töö eest erinevates komandodes erinevat palka. Uuest aastast hakati päästeametis maksma komandodes samal ametikohal sama palka sõltumata komandost," ütleb päästeamet oma vastulauses.

"Näiteks saavad teise grupi komandos nii Sillamäel kui ka Elvas juhtivpäästjad sama palka – keskmiselt 791 eurot normtundide eest. Seda alates 1. jaanuarist," täpsustas amet.

"Lisaks eelpool nimetatud palkade ühtlustamisele lisati komandodes (päästjast rühmapealikuni) ka vähemalt viieprotsendiline palgatõus," kinnitas päästeamet.

"Alarmsõidukijuhtimist tasustati erinevates päästekeskustes eelmisel aastal erineval moel. Näiteks Põhja ja Ida päästekeskustes maksti seda konkreetse lisatasuna, Lääne päästekeskuses ei makstud üldse ja Lõuna päästekeskuses maksti seda ühekordse tasuna täidetud tööülesande eest."

"Alarmsõidukijuhtimine on päästjate põhikohustus nagu ka suitsusukeldumine."

Päästeamet tahab haiguspäevade eest toetust edasi maksta

Alates 2013. aastast tõsteti põhipalka komandodes 6–9 protsendi võrra. See sisaldab tasu kõikide põhiülesannete eest, sh ka alarmsõiduki juhtimine.

"Kinnitan, et päästjate põhipalk kui ka reaalne sissetulek (põhipalk+lisatasud+ületunnid) on suurenenud keskmiselt kaheksa protsenti," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin.

Iisaku ja Kilingi-Nõmme komandodes tõusid palgad teistest oluliselt rohkem – üle 20 protsendi (kuni 172 eurot), kuna komandogrupp tõsteti esimeselt tasemelt teisele.

Info päevarahade maksmise lõpetamisest on päästeameti kinnitusel ennatlik. Päästeamet teavitas eelmise nädala kohtumisel ametiühingut, et 1. aprillist võib ajutiselt tekkida olukord, kus tulenevalt uuest avaliku teenistuse seadusest ei ole päästeametil võimalik maksta päevaraha haiguspäevade eest.

"Päästeamet kindlasti soovib päevaraha haiguspäevade eest edasi maksta ja on esitanud vastavad parandusettepanekud õigusaktidesse," ütles Karafin.