Siseminister Ken-Marti Vaher eitas selge sõnaga ülevalt antud käsku koondada. “Meil ei ole majanduskriisi ajal toimunud koondamise sarnaseid kampaaniad sel aastal olnud ja loodan, et ka 2012. aastal neid ei tule. Ma väga loodan, et selline aeg lähitulevikus tagasi ei tule ja me saame rahulikult ja pikemaajaliselt siseministeeriumi valitsemisala investeeringuid teha,” lausus Vaher Delfi küsimusele vastates.

Ent Vaher lisas jälle tuttavaks saanud jutu sellest, et iga asutuse juht peab maksumaksja raha otstarbekalt kasutama ja vajadusel vaatama üle ka oma asutuse struktuuri ja personali küsides, kas olemasolevaid eesmärke saab väiksemate ressurssidega täita.

Mis siis toimub? Kas siseminister tahab olla see hea inimene, kes säästab maksumaksja raha, sellal kui päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid peavad siis olema need halvad inimesed, kes inimesi lahti lasevad?

Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv endine politseinik Andres Anvelt lausus, et taoline olukord on väga lihtne tulema. “Ministeerium paneb ametile numbri ette ja ütleb, et vaadake, kuidas hakkama saate. Ja siis kommunikeeritakse seda väljapoole kui ametite isiklikke otsuseid ja mitte kui poliitilisi otsuseid,” lausus Anvelt.

Ent personalikulude kokkuhoidmiseks ei pea üldse mitte alati koondama, piisab sellest, et töölt lahkuvate inimeste asemel ei võeta sama palju inimesi tööle.

Viimase aasta jooksul on politsei- ja piirivalveameti töötajate arv langenud enam kui saja võrra. Omal soovil teenistusest vabastatuid on PPA pressiesindaja Mihkel Loide sõnul viimase aasta jooksul olnud alla 300, pensionile on läinud umbes 50 inimest ning natuke on ka muudel põhjustel töölt lahkumisi. Samal ajal on kogu aeg inimesi ka juurde võetud.

8. septembri seisuga on aasta jooksul PPA tugivaldkonnas koondatud 29 töökohta. “Põhivaldkonna töökohti ehk politseinikke koondatud ei ole ning seda pole ka plaanis,” lausus Loide.

Ka päästeameti töötajate arv on aastaga langenud enam kui 60 inimese võrra.

Anvelt lausus, et kui personali arvu vähenemine peaks toimuma tugistruktuuride arvelt, siis on see igati mõistlik, ent “põllu” peal tööd tegevate politseinike ja päästjate arvu ei tohi tema sõnul küll vähendada, sest vastasel juhul hakkab langema inimestele pakutava teenuse kvaliteet.

Anvelt lausus, et niikuinii oleme me praegu olukorras, kus kuritegevuse langusstatistika üheks põhjuseks on see, et varjatud kuritegevust, nagu narkokuritegusid, küberkuritegusid või majanduskuritegusid ei suudeta lihtsalt avastada ja seetõttu tekib kuritegevuse languse mulje. Uusi kuritegevuse liike tekib pidevalt juurde ja selle jaoks on tööjõudu pigem juurde vaja.