„Kahtlemata on meile usaldatud väga vastutusrikas ülesanne, see on demineerimiskeskuse 20 aasta pikkuse järjekindla töö vili,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juht Arno Pugonen. Missiooni orienteeruv kestus on kolm kuud, Eesti demineerija osaleb Malis Rootsi Tsiviilhädaolukordade agentuuri (MSB) juhtimise all.

Mali missiooni eesmärk on koolitada kohalikke demineerijaid ja korraldada järelevalvet nende tegevuse üle. Meeskonna eksperdid ei osale otseselt lõhkekehade otsimises ega nende kahjutukstegemises. Demineerija sotsiaalsed garantiid säilivad vastavalt rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadusele. Päästeametil lähetusega seonduvaid otseseid kulusid ei ole.

„Valitsusvägede ja mässuliste konflikti tulemusena on selle Lääne-Aafrika riigi pindala tuhanded ruutmeetrid muutunud miiniväljadeks ning saastunud lõhkemata lahingumoonast, mis ohustab tsiviilelanikkonna elu ja tervist. Vältimaks inimohvreid ning muutmaks humanitaarabi kohaletoimetamise turvalisemaks, korraldab ÜRO demineerimise talitus laiaulatuslikku humanitaardemineerimist,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Malisse sõitev ekspert on osalenud ka varem sarnastel missioonidel ning ühtlasi on viimastel aastatel teinud koostööd MSB-ga.

Varasemalt on Eesti demineerijad näiteks Eesti esimese üksusena osalenud Afganistani sõjakoldes (2002-2005), osutanud esimesena maailmas demineerimisalast abi Gruusiale pärast sõjalist konflikti Venemaaga (2008) ja möödunud aastal osaleti MSB missioonil ka Kongos.