Endine siseminister Kalle Laanet, kelle ametisoleku ajal toimus siseauditi koostamine, nimetas Raidma tegevust kahetsusväärseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

“See on sama, kui mina oleks kunagi politseiprefektina käinud õhtuti patrullis või istunud operatiivstaabis ja määranud endale mingisuguse palgalisa,” selgitas Laanet.

Eesti Päevalehele teadaolevalt sõlmis Mati Raidma eraisikuna 2005. ja 2006. aasta alguses kaks käsunduslepingut oma asetäitjatega. Lepingud kohustasid teda osutama päästeametile operatiivkorrapidaja ülesandeid ning tasuks sai ta selle eest iga kuu 2000 krooni. Mati Raidma ülesannete täitmist operatiivkorrapidajana pidi kontrollima tema asetäitja Alo Tammsalu ning lepingu koostajaks oli Raidma teine asetäitja Ain Karafin.

Raidma enda sõnul võib käsunduslepinguid olla rohkem, sest säärast käsunduslepingute süsteemi kasutati päästeametis juba aastaid, et kuidagimoodi volitada ja tasustada operatiivkorrapidajana töötavaid inimesi.

Kalle Laaneti hinnangul ei saa aga ühegi riigiameti juht sõlmida oma alluvatega lepinguid, mis toovad ameti juhile kaasa palgalisa. “Kuna päästeameti juhi määrab ametisse siseministeerium, siis saab talle nii lisaülesandid kui ka palgalisa määrata siseministeerium, mitte tema asetäitjad,” lisas Laanet.

Siseministeeriumis ilmnesid Laaneti sõnul kaheldava väärtusega käsunduslepingud rutiinse kontrolli käigus, kui analüüsiti päästeameti palgavahendite kasutamist. Kuna Raidma 2005. aasta palga kogusumma ühes põhipalga, lisatasude, hüvitiste ja muude tasudega oli 589 935 krooni ja 2006. aastal 547 155 krooni, ületas see etteantud limiidi. “Tegin sisekontrollile ülesande täpsustada, miks ületavad palgasummad pea kaks korda tema ametipalka, ja siis tulidki need käsunduslepingud välja,“ lisas Laanet.

Eelmise aasta sügisel päästeametist poliitikasse lahkunud Raidma sõnul soovitas tsiviilõiguslikud käsunduslepingud kasutusele võtta just siseministeerium. Veel möödunud aastal tegi Laanet Raidmale omavahelise kohtumise käigus ka ettepaneku maksta käsunduslepinguga saadud raha päästeametile tagasi, kuid Laaneti väitel toonane päästeameti peadirektor keeldus ettepanekust.

Lisaks asjaolule, et käsunduslepingud oleks Raidmaga pidanud sõlmima siseministeerium, nimetas Laanet teiseks probleemiks seda, et peadirektor peab teatud olukordades nii või naa täitma operatiivkorrapidaja ülesandeid ning seda juba põhipalga eest. Ka piirivalveameti ja politseiameti peadirektor täidavad aeg-ajalt operatiivkorrapidaja ülesandeid, kuid siseministeeriumi kinnitusel pole nendes ametites juhtidega sõlmitud lepinguid, mille alusel saaksid juhid lisatasu. Samuti pole praeguse päästeameti juhi Kalev Timbergiga tema alluvad sõlminud käsunduslepingut operatiivkorrapidaja ülesannete täitmiseks.

Raidma väitel on pärast tema lahkumist päästeametist tõesti operatiivkorrapidaja töö eest makstava tasu korda muudetud ning nüüd saavad operatiivkorrapidajad ja nende abid raha lisatasuna, mitte eraldi käsunduslepingu alusel.

Kommentaar

Mati Raidma, endine päästeameti peadirektor:

Operatiivkorrapidaja töö on spetsiifiline. Seda tööd ei tee inimesed oma ametikohast lähtuvalt, vaid määratakse vastavalt operatiivkorrapidamissüsteemile. Riigi tasandil tegutsevad operatiivjuhid peavad tagama suuremate õnnetuste ja päästetööde puhul operatiivjuhtimise ja on saanud ka selleks vastava väljaõppe. Omal ajal, kui operatiivstaap sai loodud, sõlmiti operatiivkorrapidajate ja nende abidega käsunduslepingud. Operatiivkorrapidajad on nädalaste vahetustega valmis ööpäev ringi. See ei tähenda, et peadirektorina ma muul ajal polnud kättesaadav. Kuid operatiivkorrapidajana pidin ma juhtima suuroperatsioone, väljastama rahvusvahelisi abipalveid. Näiteks möödunud suvel ei olnud ma Agusalus metsatulekahjul mitte sellepärast, et ma olin peadirektor, vaid kui operatiivkorrapidaja.

Kuid ühel hetkel pööras siseministeerium tõesti tähelepanu sellele, et käsunduslepingutega ei saa operatiivkorrapidajatega lepinguid sõlmida, ja siis muudeti lepinguid.