„Korrapidamisgruppide töö ümberkorralduse on tinginud eelkõige asjaolu, et kümne aastaga on päästesündmuste arv Eestis vähenenud kaks korda ja operatiivkorrapidajate päästesündmuse juhtimisalane töökoormus on vähenenud,“ selgitab ümberkorralduse põhjusi Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

"Ehkki maakonnas paiknevate operatiivkorrapidajate arv väheneb, tugevdame päästetöö esmatasandi juhtimise valmisolekut ehk nende päästemeeskondade koosseise, kellest eeskätt sõltub inimelude päästmine,“ lisab Suurkivi.

Ümberkorraldusega päästekomandode arv ei muutu ja operatiivkorrapidamise süsteem jätkab samadel alustel, ent vähemate korrapidamisgruppidega. See tähendab, et päästesündmusele reageerib endiselt lähim operatiivkorrapidaja, muutuvad korrapidamisgruppide teeninduspiirkonnad. „Näitena võib siin tuua Põlva maakonna, kus on sellist töökorraldust rakendatud juba 9 aastat. Olenevalt päästesündmuse asukohast reageerivad Tartu või Võru operatiivkorrapidajad lähima asukoha printsiibil,“ täiendab Tauno Suurkivi.

Korrapidamisgruppidest vabanevad vahendid suunatakse päästekomandodes esmatasandi juhtimisvõimekuse parandamisse ning demineerimistööde valdkonda, et tagada parem valmisolek demineerimissündmustele reageerimiseks, kus väljakutsete arv on pidevas pikaajalises kasvutrendis.