"Kevadised ilmad on üsna ettearvamatud, sulatades ja külmutades lund ning jääd vaheldumisi – jääolud võivad muutuda tundidega. Hommikul öiste miinuskraadidega tugevnenud jää võib muutuda päikeselisel päeval ootamatult nõrgaks," teatas päästeamet Delfile.

Stabiilse külma puhul peetakse jalgsi liikumiseks turvaliseks 10 sentimeetri paksust jääkatet, kevadel ei pruugi see reegel aga enam kehtida. Jääle koguneb sulavesi, mis lisab koormust ning soojenev vesi sulatab jääd altpoolt.

Jää ei teki veekogule ühtlaselt ja ei sula ühtlaselt. Jää muutub kiiremini nõrgaks rohke veetaimestikuga aladel, madalikel, jääaluse vooluveega kohtades ning jääd läbivate pragude läheduses.

"Kui teil tõesti on vaja minna jääle, arvestage võimlaike riskidega ning valmistuge ohtudeks ette. Kindlasti tuleb jääle minnes kaasa võtta jäänaasklid, teavitada minekust ning võimalikust asukohast lähedasi, pakkida vett pelgavad esemed veekindlatesse kottidesse ning kindlasti puurida jäässe prooviauke, veendumaks, et edasi liikumine on teile ohutu," teatas päästeamet.

Lastevanematel tuleb oma lastele selgitada nõrga jääga kaasnevaid ohtusid ning mitte lubada neid enam veekogude jääle. Eile, 26. märtsil andis pealtnägija teada, et Pärnus kesklinna silla juures, laevatee läheduses jõejääl oli näha kolme last. Õnneks pääsesid lapsed iseseisvalt ning ohutult enne operatiivteenistuste saabumist kaldale.