Oviiri arvates rikuti Eesti Energia uute katelde lepingu sõlmimisel seadust
Riigikontrolör Mihkel Oviir lausus täna riigikogus, et Eesti Energia uute põlevkivikatelde ehitamise riigihankel rikuti tema hinnangul seadust.
Oviir ei tahtnud täna kommenteerida uute katelde ehitamise majanduslikku ratsionaalsust, aga tema hinnangul rikuti katelde ehitamise riigihanget korraldades seadust. "Ma võin öelda ainult ühte: antud juhul on minu arvates tegemist seadusrikkumisega selle lepingu sõlmimisel. See on põhiline. Aga kas see asi on ise õige, see on praegusel juhul hoopis teine küsimus," lausus Oviir Lembit Kaljuvee küsimusele vastates.
Riigikontrolli hinnangul vastasid mõlemad katelde ehitamise pakkujad küll pakkujate kvalifitseerimise tingimustele, kuid nende esitatud pakkumused hanketingimustele ei vastanud. Eduka pakkumuse väljaselgitamisel rikuti Oviiri sõnul riigihangete seadust tõenäoliselt kahel juhul.
Esiteks ei vastanud ainukene vastavaks tunnistatud Alstomi pakkumine päris igas aspektis hanke tingimustele. Mittevastavus seisnes eelkõige selles, et Alstom soovis oma pakkumuses hankedokumentides lubatud erinevaid makse- ja trahvitingimusi.
Teiseks, võitjaga asuti läbi rääkima, et muuta neid hanketingimusi, mis ei olnud läbiräägitavad ja mida poleks tohtinud muuta. Asjaosalised on Oviiri sõnul põhjendanud oma toimimist sellega, et elektrijaama esimese ploki ehitamiseks laekus vaid üks tõsiselt võetud pakkumus.
Hankemenetluse järgi oli Oviiri sõnul ette nähtud, et pakkumusi saavad esitada vaid need ettevõtted, kelle tellija, st antud juhul AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad, on eelnevalt kvalifitseerinud, ehk kelle puhul on tellija veendunud, et too saab tööga hakkama.
Hankes osalemise soovi avaldasid tegelikult viis ettevõtet. Tähtajaks esitasid oma kvalifitseerimistaotluse kolm ettevõtet, ülejäänud kahe ettevõtte taotlused ei jõudnud õigeks ajaks. Kuigi ettevõtete tegelik kvalifitseerumine toimus poolteist kuud hiljem, otsustas AS Narva Elektrijaamad hilinenud pakkujad riigihangete seadusele tuginedes mitte kvalifitseerida. Nende dokumendid saadeti ümbrikke avamata tagasi ja pakkumusi esitama neid ei lastud.
Kolm tähtajaks taotluse esitanud ettevõtet tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Pakkumuse esitas neist kaks, millest üks oli ilmselt puudulik. Nii oligi Oviiri sõnul tekkinud olukord, kus Eesti Energial oli vaid üks sisuline, kuid sellegipoolest nõuetele mittevastav pakkumine. "Me teame, et hoolimata pakkumuse nõuetele mittevastavusest asuti ettevõttega Alstom läbirääkimistesse ja sõlmiti ka leping. Seejuures nähtub Eesti Energia nõukogu koosoleku protokollist, et nõukogu mõistis, et hankemenetluses tehtud otsused on seadusega vastuolus," lausus Oviir.
Riigikontroll ei saa Oviiri sõnul otsustada, kas antud loos on ka midagi kriminaalset. Kaitsepolitsei leidis, et kuriteo koosseisu antud juhtumis pole.
Oviiri sõnul ei teadnud valitsus uute katelde rajamise üle otsustades, et lepinguni jõuti tõenäoliselt riigihangete seadust rikkudes. Küll aga teadis kõigest sellest majandusminister Juhan Parts.
Parts: mina ei olnud ega ole võimalikust seaduse rikkumisest teadlik
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Delfile, et riigikontrolli väide, et tema oli võimalikust seaduse rikkumisest Auvere elektrijaama hankel teadlik, on vale.
"Ma ei saanud seda teada lepingu sõlmise ajal ega tea seda ka praegu. Hanke seaduslikkuse eest vastutav Eesti Energia on ministeeriumile kinnitanud, et Auvere uue elektrijaama hankel ei ole esinenud sisulisi rikkumisi, mille tõttu oleks mõnele pakkujatest antud eeliseid või tekitatud kahju."
"Samale järeldusele jõudis varem ka kaitsepolitseiamet, kes jättis rahuldamata oktoobris esitatud taotluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Küll aga tean, et taoliste mahukate hangete puhul on erinevad õiguslikud käsitlused tavapärased, kuid nendega peab tegelema ettevõte," kommenteeris Parts.
