„Kuskil ma lugesin täna jälle, et kogutakse allkirju selleks, et Rapla haigla sünnitusosakond alles jääks,“ rääkis Oviir. „Mina paneksin sinna teise poole juurde, et võib-olla kogutaks ka allkirju, et seal sünnitajad alles jääks, siis oleks tal suur mõte.“

Rapla maakonnahaigla nõukogu esimehe ja Kehtna vallavanem Kalle Toometi sõnul on sünnitusosakonna sulgemiseks majanduslik põhjus.

Haigekassa poolt sünnitusele tehtav rahastus ei kata haigla kulusid. Kuna sünnituste arv on Rapla Maakonnahaiglas viimase 5-8 aasta jooksul olnud umbes 200-230 sünnitust aastas ja kogu maakonnas on sündide arv ligi 450, siis on selge, et pea 50 protsenti naisi sünnitab väljaspool maakonnahaiglat.

Toometi sõnul kataks osakonna kulutused ning investeeringud arendusse umbes 500-600 sünnitust aastas.

Facebookis on Rapla haigla sünnitusosakonna jätkamiseks toetust avaldanud umbes 2300 inimest.

Meditsiin vajab konsolideerumist

Vastates täna riigikogu liikmete küsimustele puudutas Oviir ka meditsiini konsolideerimise teemat.

„Kui palju me võime neid haiglaid Eestis ülal pidada?“ küsis Oviir ja loetles: „Meil on Pärnu haigla, meil on Valga haigla, meil on Võru haigla, meil on Rakvere haigla, meil on Jõhvi haigla.“

„Kõik nad on ju toredad ja nad on head, aga nad nõuavad kahte asja: raha ülalpidamiseks ja spetsialiste,“ ütles riigikontrolör. „Meedikutega on probleem ja probleem on nende haiglate rahastamisega, kas see meeldib meile või ei meeldi.“

„Kui ma vaatan kõikvõimalikke tehnilisi seadmeid ja muid abivahendeid, mida tahavad hiidlased, mida tahavad võrulased, mida tahavad ma ei tea, kes veel – absoluutselt nõus sellega, andke aga, kui teil on selleks raha,“ julgustas riigikontrolör. „Eestis ei ole ressursse.“

Ta meenutas, et kunagi oli tal jutt Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH-i) arstidega, kes tõid näite ühes USA haiglast, kus operatsiooniplokk töötab 24 tundi ööpäevas, inimesed vahetuvad. „Sind aetakse öösel kell kolm üles, öeldakse, et nii, poole tunni pärast sa lähed operatsioonile,“ kõneles Oviir.