Oviir leiab jätkuvalt, et ahistamine peaks olema karistatav kuriteona
„Jumal tänatud, et meil on olemas selline norm, mille peale toetuda selliste lugude lahendamisel,” ütles Oviir Delfile. „Selle käigus, kui me karistusseadustikku täiendasime, oli väike vastuolu riigikogu ja justiitsministeeriumi vahel, et kas seda on vaja või mitte,” lisas ta. Oviiri hinnangu on inimesed praeguseks endale teadvustanud, et ahistamise ohvriks langedes on nüüd võimalus oma õiguste eest seista.
Oviiri sõnul oli täiesti mitteaktsepteeritav see, mida artiklis kirjeldatud arstipoolse ärakasutamise ohvriks sattunud naine pidi patsiendina nõrgemal positsioonil olles läbi elama, kuid põhendused, mida Mehilane oma käitumisele tõi, olid Oviiri sõnul veelgi šokeerivamad.
„Ta ju ütles oma seletuses, et rinna puudutamine peaks kuidagi tõstma naisterahva enesehinnangut, et see on sama nagu mehele õlale patsutamine. See mõttekonstruktsioon siiralt häbematu,” sõnas Oviir. Ta väljendas heameelt, et riik on hinnanud taolise käitumise sobimatuks ja teo toimepanija sai ka karistuse.
„Kui ma alustasin seda protsessi, siis minu esimene soov oli, et see muutuks kuriteoks, mitte väärteoks, nagu ta praegu on ja minu soov oli tegelikult ka see, et sinna jääks sõnaline osa sisse, kuid tollel hetkel see lihtsalt ei olnud võimalik,” nentis Oviir. „Mina ise näen seda küll nagu esimest sammu, kust on võimalik ühel hetkel astuda siis järgmised sammud,” lisas ta.
Oviiri kinnitusel laekus prokuratuuri andmetel esimese kuuga politseile seksuaalse ahistamise juhtumite kohta 50 avaldust, kuid Mehilase juhtum oli Lõuna prefektuuri piirkonnas alles teine, mis jõudis kohtuotsuseni. Samas võib arvata, et ka need vähesed kohtuotsused hakkavad muutma suhtumist.
Järelduste tegemiseks ja seaduse karmistamise kaalumiseks tuleks Oviiri sõnul oodata ära esimese aasta kokkuvõtted, et näha, kui palju ahistamisjuhtumeid reaalselt on.
„Mina tajun sellist käitumist piisavalt suure kehalise puutumatuse riivena, minu siseveendumus ütleb, et see peaks olema kuritegu,” märkis Oviir.
