Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjoni ühisistung eelnes 28.-29. juunil toimuvale Euroopa Ülemkogu kohtumisele. Eesti seisukohtade üle Brexiti osas oli kutsutud arutlema peaminister Taavi Rõivas.

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas, et praeguses kriitilises olukorras peaksime hoidma külma pead. "Me oleme näinud väga kirglikke, emotsiooni pinnalt öeldud sõnavõtte. Ma arvan, et praegu me peame rahulikult keskenduma sellele, et Euroopa Liidu (EL) positsioon ei ole kantud ärategemise ja kättemaksu vaimust. Ei ole Eesti ega EL-i huvides Ühendkuningriigile koht kätte näidata. Ühendkuningriik on ja jääb oluliseks partneriks," kinnitas Rõivas.

Samuti lisas peaminister, et liitlassuhe NATO-s kindlasti ei muutu, kuigi liikmeskond on Euroopa Liidus ja NATO-s suuresti kattuv. "Üks ei välista teist. On täiesti kindel, et Suurbritannia soovib jätkata NATO-s. See on ka oluline eelseisva Varssavi tippkohtumise vaatepunktist."

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson märkis, et näha on Euroopa Liidu strateegilise vaate puudumist. "Eriti kui jälgida Euroopa Komisjoni juhtide seisukohavõtte, siis me näeme peataolekut ja segadust. On täiesti selge, et EL on sisenenud oma ajaloo kõige tõsisemasse kriisi. Nagu me kuulsime täna Briti suursaadikult, siis väga paljudele küsimustele ei olegi täna vastust," leidis Mihkelson, küsides, et mida peaks Euroopa Liit teisiti tegema, et antud olukorrast välja tulla.

Peaministri sõnul on kaugelt rohkem neid asju, milles Euroopa Liitu kiita saab. "Kui sa ikka 20 aastat korrutad, et kõiges on süüdi EL-i bürokraatia, siis tulebki rahvalt vastus, et EL on liiga kallis ja bürokraatlik. Ka praegu ametisoleval valitsusel on inimestele raske seletada asju, kus ka meie peame panustama. Kui seda kogu aeg seletada, et seda sunnib tegema Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, siis on see vastasus ka märksa suurem."

Loe kogu arutelu edasi blogist!