Reps: täna ei ole mingeid kokkuleppeid vene koolides erandite tegemisteks sõlmitud
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps selgitas täna riigikogus, missuguseid erandeid on nõus valitsus eesti keele õppes vene koolides tegema.
Mailis Reps kinnitas, et kindlasti ei soovita senist keelepoliitikat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muutma hakata. "Küll aga oleme valmis vaatama otsa kitsaskohtadele, toomaks neid ausalt välja," toonitas Reps. Kuigi analüüsidest selgub, et eesti keele oskus on läinud paremaks, siis tõhustada oleks vaja keeleõpet 7.-9. klassis ning nende noorte seas, kes pärast põhikooli suunduvad tööellu või kutsekooli.
Repsi sõnul ei ole täna mingeid kokkuleppeid erandite tegemisteks sõlmitud. Seni teada olevalt on kahe kooli hoolekogudes arutatud korduvtaotluste sisu. "Me ei luba erandeid, et 60:40 nõudest eemale astuda, vaid oleme valmis kaaluma riiklikus programmis osalemist, kus eesmärgiks on keeleõppe taseme kõrgemaks viimine," toonitas Reps. Eeldatavalt kuue aasta pikkuse pilootprojekti käigus on kavas iga-aastane lepingu läbivaatamine.
Repsi sõnul ei ole ta isiklikult kahe taotlust esitava plaaniva kooli direktoriga isiklikult asja arutanud, kui Tallinna linna haridusameti esindajatega on plaanis kohtuda järgmisel nädalal.
"Kindlasti on tegemist on väga poliitilise teemaga," tõdes Reps, viidates eelolevatele kohalike omavalitsuste valimistele ning sellele, kuidas eri erakondade esindajad arutelu üleval hoiavad.
Teema jätkuks tuletas Reformierakonna fraktsiooni liige Kristen Michal meelde, kuidas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart oli öelnud, et taotlused tulevad ja eelkokkulepped annavad alused, et need rahuldatakse.
"Siiamaani on taotlused tulnud põhjendusel, miks nad soovivad vähendada keeleõppe taset. Vabariigi valitsus on leidnud, et sellega võib sattuda kahtluse alla keeleõppe tase," sõnas Reps, toonitades, et ei ole siiani ühtegi taotlust näinud. Kui taotlus on põhjendatud ja lähtuvad valitsuse programmist, siis neid ka toetatakse.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, endine haridusminister Maris Lauri uuris, miks on haridusminister otsustanud tegeleda üksikute tugevamate gümnaasiumide aitamisega väga kõrge C1 keeletasemeni selle asemel, et keskenduda B2 taseme saavutamisele probleemsetes koolides.
"Paraku on Keskerakonnast – peaministri ja haridusministri parteilt – tulnud avaldusi, mis seda konsensust vaidlustavad ja 60:40 nõude kaotamist lubavad. Soovime teada, millega põhjendatakse keelepoliitika muutmise soovi ning miks annab Keskerakond eesti- ja venekeelsele auditooriumile keeleõppest vastandlikke lubadusi," ütles Lauri.
